laupäev, 9. jaanuar 2010

4. Dets.



4 dets. Tammisaare kroonikad
Tööl viisime Markiga kaks autot tagasi Toyota keskusesse.
Mina sain Nissan Qashqai mis oli viimane meik täna, Markile sai esimese malli Corolla Verso millega hommikul alustasime.
Tagasitulekuks polnud ühtegi autot ja meile jäi veel üks Corolla mida tuua. Kaks hooldusmeest võtsid siis uue esitlus Verso. Me Markiga tagapingile. Migis ristis sanos Mark juhile, et sa sõidad nagu lady. (Vastutuleva autoni oli aega aga ei pööranud vasakule)
Ja kus siis hakkas pihta. Kiired kurvid. Teadsin, et meil hoone ees on tohutult libe. Teed niiväga polnud. Vänderdasime Versoga hooneette. Vittu.. sanosin.
Hiljem kojuminnes tegin paar lustakat kaheksat. No tõesti libe.
Meigid.
Co verso esimainen
Mazda 3
Ford Focus viimane mall.'
Corolla Verso musta.
Nissan Qashqai

(õhtul veel eestisse ja möödaminnes läbi Balti Jaama;)

reede, 8. jaanuar 2010

3 dETS.

3 dets.

Esmalt- hämmastav kui palju võib ühe kuuga aeg edasi minna. Praegu loen ja imestan, et sellest on kuu möödas, tunne nagu pool aastat! (Toimetaja märge_8 jaanuar 2010)

Pildil: Volvo 850

3 dets. 2009

Täna tegime siis päeva lõppu musta 2002 a. yarise mis on homse seisuga müüdud!
Enne seda tumehall meeldiva värvikooslusega Volvo. 850 SEDAAN 2.4. 125 kw. Väga armas auto mumeelest.
Kui kasutatut otsida ja odavalt, võtaksin seesuguse.
Varuosadele kulub, aga see oleks ka suurim kulu mida ei pruugigi minna.. Võrdlusmomendid eelnenud Saabiga.
Ka esiklaasid ja plekimõlkimised peaks omast taskust maksma.
Praegusel autol kasko ja harjunud selle teadmisega. Küll kulub ka praegusel autol kuluosi mis pole nii meeldiv..Samas kõik mis liigub ka kulub.
Võib võtta viimase malli S70/V70 millele saaks ka kasko.
Selle hinnaklass küündib aga praeguse autoni ja sesmõttes pole väga vajalik vahetust teha.
Teine meik oli algupärane punakas Corolla Verso ja Esmane oli sedaankerega Corolla 2006 malli. Punane.
Homme Tammisaarde. Minujaoks veidi erilisema tähendusega- Kuna tammisaarest tagasitulek võtab aega, ei jõua 18:30 laevale. Seega jõuan alles 22:00sele ja tallinna 00:00. Eestis on alati keegi oodanud. ka seekord. mis parata, et hilinen paar tundi :)
Eks nädalavahetusest teinekord pikemalt. Tundub, et hoolivus jõuab levelini kus lihtsalt annad otsad käest, et oleks rahu ja õnn. küll mitte minuga. Mis nagunii keeruline tulemus mida saavutada :) Seniks ma ei loobu. Minul on ju nii lihtne hoida.. Oma kolm nädalat siin. palju tegevust ja eestis hoopis teised teemad ja inimesed..

neljapäev, 7. jaanuar 2010

2. Joulukuu 2009

Nr 2 dets.


Hommik lubas pakast. Autol klaasid jääs.
Tööl saime aru mis oli juhtunud..
Inimesed/kliendid tahtsid nagu tavaks- enne pakase saabumist autod puhtaks saada.
Tuligi Tonil kapist vana varumakk välja tarida, veidi puhastada ja pesuhalli üles riputada. Elu pesuhallis võis alata.
Meikidest saime hommikul tehtud Yarise ja peale seda vaid pesud ja pesu+ vahad. Järgmise meigi saime töösse alles peale lõunat. Punane Fiat Stilo. Universaal. Kuna eilne Fiat punto sai tehtud piisavalt hästi, et saime peale õpetlikku kallepoolset noomitust ühtkoma teist üle teha olime täna ekstrahoolikad.
Sakut ei käinud. Ja muidu rahulik päev.
Lõppu mõneaastane hõbedane Opel Zafira.
Homsest päevast tuleb midagi samalaadset.
Kui enamasti saab Toni pesuhallis meike valmis pesta või aidata eeshallis meiki teha või teha esitlusautosid või uusi siis täna täitis pesuhalli vaid kliendiautode veniv järjestus. Mis salata sain isegi käe märjaks ja pesta 4-5 autot.

Viskasin uued pildid üles.
http://www.hot.ee/virtuality/
Hõbedane- sõidetud
Sinine- sõitmata

Enesetunne on parem. no stresssss.
Mäluga on hästi. kohvikruusi vedasin kolme kohta enne kui kraanialla sai. Eelnevalt vetsu ja aknalauale kardinate taha viies.
Justkui skafander seljas. Nahk kuumab. Mingi viga on süsteemis.
Kuid enesetunne pole halb. Vaid kerge palavikutunne ja lihastesurin.
Võibolla kasvab minustki ükspäev terminaator.
Jõulud. Kukimuki ja muud i.a. tavad pole minuni veel oma melanhoolias jõudnud.
Katsun paraneda. Nädalavahetus eestisse.
Liha,, LIHA..L L i iH A Aa!!! !!!
Ja naised?! .o


Töötu päevik: Meeli Hunt: Kõnd Üle Appikarje

07. jaanuar 2010 10:45
Külastasin taas kord kohustuslikus korras töötukassat. Nii nagu ette nähtud — kindlaksmääratud päeval, üks kord kuus. Kusjuures puhverdamisruumi on üks päev. Kui siis kohale ei ilmu, on lips läbi.

Mulle järjekorramasinaga määratud vaimne mentor ehk kliendihaldur teenindab päeva jooksul keskeltläbi 50 töötut. Lisaks vanad tiksujad, kes rutiinselt märku peavad andma, et kas nad on elus või mitte ja kas tööotsingutel on olnud edusamme. Vanasti öeldi selliste tiksujate kohta vabakäiguvangid.



Igal halduril on kartoteegis ca 800 inimest. Loomulikult ei ole võimalik sellise hulga inimeste puhul imet teha. Jõuab vaid väsinud naeratusega küsida, et kuidas läheb ja et kas midagi on otsingurindel muutunud. Olgem ausad, see on raske töö. Näha päevast-päeva inimeste silmades peegelduvat meeleheidet pole just kerge leib. Seda enam au neile raske töö tegijatele.

Meie viisakat ja meeldivat vestlust halduriga lõhestas äkitselt meeleheitel meeshääl: “Kaua võib! Ma olen poolteist aastat siin käinud, milleks? Mida te mulle räägite?! Saate aru, ma tahan tööd! Andke mulle tööd! Ma tahan tööd teha…”

Hääl vaibus kiiresti, ilmselt toimetas turvamees viimse kannatuse kaotanu mõnda kõrvalruumi rahunema.

Kogu intsident ei häirinud suuremat enamikku kohalolijaist, rahustav jutupomin ja klahvide klõbin jätkus, justkui poleks appihüüet olnudki. Uurisin oma vastasistujalt, kas taolisi asju juhtub sageli. Vahetevahel, tuli vastuseks.

Meeleheitlik appihüüe ei anna mulle aga siiani asu. Samas, mida oleksin saanud teha? Olen samas staatuses, võib olla karjatan aasta pärast samamoodi? Või olen muutunud sama tuimaks nagu enamik sel hetkel saalis olnuist, kes vaikselt oma järjekorda ootasid?

Kas mäletate filmi “Lendas üle käopesa”? Kuulekad ja vaiksed, oma saatusega leppinud tuimad inimesed. Suures kivistunud ja igapäevases rutiinselt ketravas rattas, mida väärata pea ilmvõimatu. Kui just ei tule see üks — hullult julge ja leppimatu, kes raputab kogu süsteemi ärkvele.

Kunagises Noorsooteatri etenduses tegi seda vapustavalt Tõnu Kark, kui keegi ehk mäletab. Ka Kargi leppimatuid karjeid toimetati korduvalt kuhugi kõrvalruumi. Teatritükis küll julmemalt, aparaatide meelevalda. Pilgeni täis saal oli hiirvaikne ja õõvas…

Olin kord 8-aastasena külas tädi juures maal. Maaelu ei olnud tollal just eurolikult puhas. Tädi Mia köögis leidus nii poolikuid meekärgi kui ka pliidil keevaid seakartuleid. Laud oli leiva- ja muud puru täis, paar lõpetamata piimatassi, võine nuga. Nurgas puki peal joogiämber ja selle all solgipang. Ütleme, et paras segadus.

Muidugi haakus sellise kuuma suvise köögiolukorraga ja avatud õhuaknaga sadu kärbseid. Paljud neist leidsid oma koha pesulõksuga laelambi külge kinnitatud liimisel kärbsepaberil, aga vahetevahel tuli teha ka tõeline massimõrv — köök lasti täis tolleaegset putukatapmise gaasi, “dihlofossi”. See oli isegi inimesel jaoks ränk.

Kui siis pärast põhjalikku tuulutamist tagasi kööki tulla lubati, pani lapsemõtet imestama see, kuidas koivad püsti ajanud kärbeste ümber ja üle toimetasid rahulikult oma igapäevatoimetusi ellujäänud suguvennad. Justnagu poleks surnukehi olemaski.

Mõtlesin, et miks ei näe ega õpi elusolevad olendid surnute õppetunnist? Miks nad ei karda, et nendega võib juhtuda sama? Ja kuidas neil pole õudne laipade keskel kõndida ja häirimatult oma kõhtu täita?

Ma ei saanud aru, et kärbsed ei ole inimesed ning nende elu tiirleb palju lihtsama, ellujäämise ümber. Ei teadnud-taibanud lapsemõistus ka seda, et tegelikult on kogu elu üks suur olelusvõitlus. Igal rindel. Ole sa siis kärbes või inimene. Ja kartus, et just mina võin olla järgmine koivasirutaja võrdub vaimse harakiriga. Me keegi ei lase endale sellist mõtet lihtsalt ligi.

See aastakümnete tagune lapsemõte pikenes sellisel kummastaval moel tänapäeva. Me kõnnime nagu kärbsed kõigest ja üksteisest üle. Ka suguvendade laipadest ja appihüüdvatest häältest. Kõrvad aga paneme lukku, sest meie oleme ju veel elus. Ja muu ei loe.

Kuidagi õudne tunne jäi hinge kriipima.

Meeli Hunt on üks Eesti paljudest töötutest, kes kirjutab Delfis korra nädalas arvamusloo päevani, mil ta uuesti töökoha leiab.



kolmapäev, 6. jaanuar 2010

1 Detsember!

1detsember.
Midagi kütkestavat ja haaravat vajan ma :D
Tööl on meeldiv. Külmalt kalkuleerides- keskpärasest parem võimalus maksta makse ja samas veeta see aeg.
Kaheksa tundi tegevust.
Samal ajal tuleb leida alternatiivid ja võimalused järgnevaks.
Praegunegi õhtu võiks kasulikumalt enesejaoks kehtida..
Mis on kasulik ehk see, et ravin end. Juuksed soenguszz, loen raamatut. Praegu võtsin tee. Eelnevalt külm apelsinimahl. Enesetunne käib üles ja alla. Alla ja üles. Hommik oli hea. Tööl hakkas eriliselt sitt. Liigutamine tõi jällegi masendusest välja ja seetõttu paranes ka enesetunne . Peale kella kahte olin väsinud ja enesetunne võttis end kokku, et muunduda üheks halliks sombuseks kuumavaks palliks. Palavik. Loidus. Väsimus. Peale tööd käisin pangas. Maksin üüri. Koju. Magama. Mille järel sai enesetunne parem. Hommikul on hea olla.
Aga niikaua kui koondama kogu oma päeva selliste lihtsate asjadega nagu lihtne terve heaolu ei saa künda uusi põlde ega kasvatada vilja. Leida ehk rukkililligi?

teisipäev, 5. jaanuar 2010

29 nov. 2009

29 nov
Sefiiri Sherif

Sul on ilusad jalad, vii prügi välja :D

44- Niipalju maksab tünniõlleliiter (5 liitrine a le coq 220-)

Sain võimaluse ka meeldivalt kasutama hakata.
Kõnearvele laekus 200 krooni.'
Film on pilves selginemistega ;)

esmaspäev, 4. jaanuar 2010

28 nov.


28 nov. Väga üldine ja kiire kirjeldus. Huumorikohad tabad ise või ei. Suunavaid märguandeid ei ole!

1. Algus
Reedel peale poolikut tööpäeva sõitsime Chrisiga tagasi Lohjale. Cris sõitis sealt edasi koju, mina, Margus ja Toni võtsid oma autod ja sõitsime igaüks oma koju.
Enne lõpestasime viimased kiired tööd nagu näiteks uue valge Saabi viimine üle tee autokeskusesse ja vihmast kuivatamine siseruumis.
Auto jäi maja aknaalla tiksuma. Sees võtsin riided seljast, käisin kusel ja samas kiirelt dushiall. Vahetasin riided ja tagasi välja- Tonile järgi. Sõitsime Chrisijuurde. Oma auto jätsin sinna, sõitsime edasi. Espoos võtsime Marguse peale. Neljakesi paketiauto esisitmeil. Chris roolis, mina- perseall juhi turvavööklõps, Toni- poole persega õhus ja Margus vastu ukseplekki surutuna. Sakujuures siirdasime end Audisse. Kolmekesi tagaistmele, moonaks purk punast koffi. Helsinkis võtsime neljandaks tagaistmele Saku sõbra, kellele jäi ka auto nendeks kaheks päevaks.
Kuna auto jäi Helsinkisse sõitsime sadamas otse chek-inni, et sealt ümberpöörata, et sealt väikselt ringilt vastassuunda sõita, et seal saaks rekka ja bussi vahele jääda, et saaks tagurdada ja auto kuidagi õigesse vööndisse rihtida (turvaaiad on vahel) Sadamahoones suundusime peale 10 minutiilist ooteaega laeva. Laevas võtsime vööris koha sisse ja võtsime esimesed õlled. Kalvi saabub järgmise laevaga, kui olime kõik restoranis.

2.
Laevalt maha, Takso viis Hotelli. Sadamast enne Statoili kaherealisest pöörates vastassuunda ja tekitades kelmikaid hirmuliblikaid eestisse saabuvate Välisturistide alakõhtu.
Hotellis saime Margusega ühte tuppa. 1715. Toni ja Kalvi said kõrvaltoa 1716
Võis alata all baaris joogimaraton. Figureerimas Bacardy & Cola ja Külm õlu.
Kaheksaks Argentiina restorani.
.Ja Pidu olla jätkunud hiljaste tundideni..

3.
Laupäev koitis poistele, et midagi on puudu.
Pornokanali saime mõlemase tuppa poolmuidu e. tasuta. (kuni pühapäevase toa üle andmiseni.)
Käisin linnas uitamas. Stockman ja SEB kust sain pensionifondidest palju uut teada ning mööda seinaääriminnes eurodeks vahetatud ka üüriks minev raha.
Silt näitas Paidet. (kes teavad, et Seb hoones on suunaviidad eesti erinevatele linnadele?)
Õhtul tulime kahe taksiga söömast (valge vectra ja valge avensis) Ja läksime väikebussiga.


4. Pühapäeva hommikul andisn oma uksekaardi ja veensin ennast ja administraatoreid, et ei tea baaritvst ja pornokapist midagi :)
Makselisa sai Saku.
:)
Kümnest kahe taksoga laevale ja laevast suuresti mõnuga sadamahooneette ootele. Saku sõber tuli Audiga ja kuulasime tümmi ning Sakujuurde. Seal ootasime Shahjarri kes oli Chrisi bussiga kusagil 10 min, kaugusel. Ootasime. Talkusime sügisest külma teadmata, et kunagi tulavad ka miinus 2kendmed. Saime sooja bussi. Võtsin oma autovõtme armatuuri pudipadihoidlast ja Chrisijuurde.
Sealt võtsin BMW ja läksime Toniga minema.
Tonijuurest koju ära. Dushialla ja pühapäeva pärastlõunasse..


Väljavõte teise päeva õhtust. (laupäevast) Allikas Rate.ee postkast pühapäeva õhtust.

Mis mulle meeldib- sa ei saa lugusid edasi kerida raadios. Mis mulle meeldib. ma ei saa aega edasi kerida.
Ei saa ka tagasi kerida.
Põrgu saab alati kerida :)
Põrgut saab usaldada sesmõttes..
Aega saab kasutada või raisata ;)
Raiskasin meeldivalt oma aega- ka eile.
Õhtusöök kuuele koos kõhutantsuga.
Siis bolliwoodi stiilis maa restoranis koos vastavate toitude ja etteastetega. (india)
Sealt edasi väsisid kõik.
Kalvi ja mina jäime suht.
Korra samasse klubisse veel õhtul. (B & C)
-----------------------------------------------------------

pühapäev, 3. jaanuar 2010

26 november.

26 november.

Baby Jane.
Diivanilt tõustes tekkis kolm võimalust. minna ku***e, istuda arvutisse ja märkida läbiloetud raamatu pealkiri, minna kööki, et soojendada süüa. (kell on juba pool üheksa ja hiljem ei söö.)

Baby Jane
Ku***e
Toit

Hetk peale ärkamist- telefoni värina peale- Kuulan ja vaatan tuba.
Lamp põleb, arvuti huugab, kardinad on poolenisti eest. Midagi on valesti.
Telefoni pole kõrval. No muidugi on ju õhtu, telefon vedeleb aknalaual. Kõnnin diivanijuurde tagasi, istun. Loen sõnumit. Mõistan, et muusika on vait jäänud.
Kell on pool kaheksa. Õhtu alguses.

Homme ja kogu nädalavahetuse oleme Tallinnas.
Firmapidu.
Selleks, et päev saaks selline nagu saab on vaja ärgata hommikul kell kuus.
Homme lähen Lohja Toyota Keskuse ette, et Chris võtab mu sealt peale. Tammisaarde tööle. Sealt 11:00 tagasi Toyotale.
Enne kahtteist olen siis tagasi toyotal kus teised lõpetavad lühikeseks jäänud päeva. Siis koju riideid vahetama ja Chris viib mind ja Toni oma volkswageni paketiautoga Espoost läbi kust võtame Marguse peale ja suundume viiekesi Saku audiga Sadamasse Tallinki laevale. Et oleks võimalikult pikk päev ja palju sõitmist. Nagu mul need nädalavahetused ikka.
Ellimineerin rahutused. Rahulolu hakkab enesele mittte vastu vaidlemisest ja balanseerub veateatega, et tegelikult oled iseenda kuningas.
Ropult ja toorelt.

Corollapäev Tammisaares.
1. Sedaan praegune põlvkond. Sisepuhastus, silicon, aknad, vaha maha. (meikki)
2. Universaal. eelnenud põlvkonna algupärane mudel. Meikki
3. Hatchback. Eelnenud põlvkonna viimane nn. "T. Sport look" mudel. (spoileriring ja istmematerjal nagu T.sport) Meikki. Lõpuks siis esimene istmete ning põranda pesu seal majas.
Lõppu lõpetasin üht peugeot 307 Sw. Peale lõunat viisime kaks uut volkswagenit esindusse. Mina viisin uue Polo.
Ma usun, et see lõppkirjeldus on eelnenud päevast.
----------------------------------------------------------

Aga koidikud on siin vaiksed

(Soome metsik loodus, draama kus võetakse läbi väga selgelt inimeseks olemine. Vaikses, kuid metsikus looduses, põletavalt kiire rännak. )...