reede, 7. oktoober 2011

Poes.

 Eesoleva kliendi  tavaar koosnes enamuses riietest, oma ostudeks asetasin letti kaks snickersit ja roosade liblikatega bokserid.
Vahele säädsin pulga.
Mees mu seljataga ladus kassalindile oma..
Kolm ümmargust terasharja (kinnituvad trellile), liitrine Karhu.

Mitmed on küsinud minult, milline telefonihelin mul on, et ei kuule või ei saa vastu võetud?
Selline ongi. Siiralt.
(refresh)



tean üht samasugust nn Kalevipoega.

22.10.2011 17:36
Rääkis mulle kord eestis olles oma elust. Ostis 4 a tagasi pruudiga korteri kahasse nii et tema maksab ja käib soomes tööl, pruut elab oma lapsega sees ja töötab öpetajana.            
Olgu lisatud et pruudil eestis, on ka oma poiss-söber olemas. Kes elab koos pruudiga Kalevipoja korteris seeaeg kui viimane korteri-raha soomes teenib. Aga pruut on ikka kena ja söbralik ja laseb kalevipojal eestis oleku ajal ka kodus viibida ja siis kohtub pruut oma söbraga kusagil mujal. Aga kalevipoeg on söbralik. Ütleb - mis see inimene üksinda seal eestis vahib, mind pole...... 

Kalevipojad olid juba 20 aastat tagasi

22.10.2011 20:45
92-l aastal kui sain esimese kroonipalga, oli selle suurus täpselt 600 EEK. Laps oli alles aastane ja maja ilma katuseta ja ahjudeta. Praktiliselt olime kuuse all ja nälg silme ees. Said naine ja laps saadetud vanemate juurde ja ise ennast tutvuste kaudu Šaikovkasse vene ohvede linnakuid ehitama sebitud. Sealne kuupalk sel ajal oli 8000 EEK, koos 14 tunniste tööpäevadega muidugi. Siis tulid Kiiev, Minsk, Alakurtti....ja lahutus....
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/reportaaz-kuidas-eesti-ehitajatest-kalevipojad-soomest-koju-tulevad.d?id=60301412

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel maksti selle aasta 1. jaanuari seisuga euroliidu kõige madalamat miinimumpalka Bulgaarias. Eesti oli vastavas edetabelis tagant kuues.
Kõige madalam on seadusega kehtestatud miinimumtöötasu Bulgaarias (123 eurot ehk 1925 krooni), Rumeenias (142 eurot ehk 2220 krooni), Leedus (232 eurot ehk 3630 krooni) ja Lätis (254 eurot ehk 3975 krooni), vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.
Väikseim palgasumma, mida töölepingu alusel töötavale isikule võis 1. jaanuari seisuga Eestis maksta oli 278 eurot ehk 4350 krooni, millega Eesti oli euroliidu 27 riigi hulgas tagant kuues.
Kõrgeim miinimumpalk oli aga Luksemburgis (1638 eurot ehk 25 600 krooni), millele järgnesid Iirimaa (1462 eurot ehk 22 800 krooni) ja Holland (1408 eurot ehk 22 000 krooni).

neljapäev, 6. oktoober 2011

 Suund ühele heale.. Või valida keskpärasus?

Hea kasutatud auto- ? Hind.
Hea kantud pintsak- sümboolne hind.


 Esimene:
Leian end olukorrast kus toon riiki "E"  vähesõitnud Audi*. Aastast 2003 ja oletame, et ls. näitab veenvat 110000 km. Tegu veel selle "eelmise, hää" mudeliga.
Ostuhind 9000 € Ja auto tõepooolest on vähe sõitnud ja heas korras.
Müügiks riigis "E" On seda hinda palju. "Ülemakstud", sõnavad selle riigi kodanikud ja leiavad teise.


Teine:
Kogenud ärimees leiab müügiks Audi mille ls. ulatab üle320000km.
Selle sisseostuhind loob võimaluse eelnenud Audi hinnaga leida teinegi samasugune.
2x 4500 €
 Samast ajastust Audi peale "korrastamist"** näeb välja samasugune kui vähesõitnud esimesena mainitud Audi..
Toote müügihinnaks kirjutame 6900 €
Keskmisele ostjale sobilik pakkumine, leiaks vaid õige värvitooni, aasta uuema väljalase, selle järgmise põlvkonna mootoriga jne. Miks nahkistmed pragunenud on? Manuaali ka ei tahaks.

Klient kes järjepidevalt otsib oma peenikest juuksekarva mida lõhki ajada-  kasutatud autode turul- võib nimetada odavaks kliendiks. Lõpuks saab petta*** aga ülirahul, et tegi otsingutes head tööd, leidmaks õige värvi ja sisekujunduse detailidelt vastava selle mudeli, selle modifikatsiooni, selle individuallahenduse, isegi läbisõit sobib.
Sellise inimtüübi koostisosade hulgast leiab paanika- oma uue/vana auto ülalpidamisel Ja tihti ei pesegi autot või käib kord aastas harjapesus. Autopesu, vahatamine kuulub auto hea väljanägemise lahutamatuks osaks.
Samuti hooldus. Nii seame eesmärgi hoida auto üldist käekäiku pinnal, tegemata selleks märkimisväärseid jõupingutusi.

Kolmas:
Samasugune Audi on riigis Soome Läbisõitnud ca 320 000 km. Hinda küsitakse sellest 10900€
Läbisõit on ekstra väljatoodud, tihti on autod korraliselt hooldatud.
(Järgneva - 2004a. mudeli hind on hüppeliselt kallim)

Riigis "E" Maksab sarnane Audi 6000-7000€
Ostetakse seda mis näib hea ja soodne. Automüüjate trumpäss!
Selles riigis pole veel harjutud maksma loetavalt suure läbisõiduga asja eest üsna kõrget hinda.
Kitsaskoht ei ole siiski müüjates, vaid auto potensiaalsetes ostjates.
Müüja on alati valmis vastu tulema, tooma turule seda mida klient nõuab.
Nõudlus on paraku suunatud odavusele, ja ma ei pea silmas alati hinda.... Asjad paranevad.

"E" Riigi autoturu iseärasusena veel- Sama margi uued ja vanemad mudelid tihti ei põimu oma hinnas.
Audi A6 2004 A. Hoiab hinda ülalpool 2003 A. eelnenu põlvkonna hindu.
Audi emamaal ja paljudes muudes riikides on näha taolises olukorras segunenud hindu.
Värskem, ja paljusõitnud 2004a. mudel stardib oma hinnad eelkäija kallimas hinnaklassis.


Iga kasutatud autoga tuleb kaasa võimalus.
Kas korraliselt hooldatud ja /ehk mõni pisiviga või "veidi käest lastud"
Palju on õnnetuid autosid mille suurem remont seisab just selle ostjal ees, turuhinda see tihti ei häiri- müüjagi pole paljudel juhtudel teadlik.
Reegel: Automüüja on teadlikum kõigest mis juhtuda võib- rohkem, kui klient.
See mis toimub autoga peale ostu ei saa paljuski olla müüja asi. See kuidas autot kasutada on kinni indiviidis.
Klient ja automüüja näevad turu erinevaid pooli.
Müüja teeb autost toote, mille välimus ja üldine kooslus meelitaks kliente.
Klient teeb omapoolselt valiku uueväärseks loodud keskpärase tehnilise baasiga autodest.
Viimasest väga palju välja ei paista. Mis on ka loomulik ja samas ebaloomulik. (kadunud hooldusraamat- keritud km.)
Reetlik ostjale kes teeb oma valiku värvkatte läike baasil.
Paralleele tõmmata suhetest? Hea välimus või jutt ei ole veel mõõdupuuks hea kaaslase leidmisel.
Inimene elab oma elus läbi, nõnda ka auto. Enne päeva, mil kohtute..

Keskpärasus on valitseval võimul. Sellepärast on keskmise hinnaga, keskmises korras autode turg lootusetum võimalus oma müüdava produktiga silma paista.


See mis mõjutab auto tehnilist ja loodussõbralikku poolt on autotootjate poolt väga täpselt järgitud põhimõtetel süsteem.
Visuaalne ja mugavuslik pool, lisaks kliendisõbralikkus on uue mudeli näol olulised kriteeriumid- millega võita kliente. Need ajad on möödas ka väikeauto turusituatsioonis, kus piisas vaid esteetilisest välimusest.
Mugavus tähendab head teenindust ja kiiret asjaajamist sellega klienti minimaalselt häirides
.
Kasutatud autode turul jääb autost alles hinnang- tehnilise ja visuaalse väljanägemise kokkumäng.
3-5-7 Aastane auto elab oma elu edasi väljaspool tehasegarantiid pakkuvat keskkonda.
Nõudlikemas riikides läbisõit, hooldusraamat, auto tasuvuspiir aasta lõikes ( kaasa talverattad) jms. 
Kokkumängule lisandub turusituatsioone arvestav turuhind.
Iga üksik kasutatud auto ei saa päriselt olla nõudluste ja pakkujate soojas ringis.
Selleks, et auto müük päriselt toimuks on vaja indiviidi.
Huviline- autot vaatama tulnud potensiaalne ostja.
Selleks on kasulik, kui müügiplatsil asetseb rohkem, kui kaks autot.

Optimistlik keskpärasus-  Kasutab 8 aastat vana autot, lootes, et tegu peaaegu uuega.
Pessimistlik keskpärasus- Kasutab 8 aastat vana autot.

*Näitemudeliks olen arvanud Audi A6 
Mootorit ja käiguosa tähtsustamata.
Aastaarv ja hinnad näitlikud. 
Keskmisest keskmine.

**Korrastamine võib tähendada, rehvirõhkude paikasääädmist, hooldusraamatu kaotamist, ehmatavate kilomeetrite vähendamist. Või suurematsorti parandustõid ja värvimisi. Lisaks värvkatte poleerimine/salongiesteetika.

*** Petta saame me kõik, tegelikult pole auto värvipind uus, rehvid on sõitnud viimased kuus suve ja mootoris kolin mis on oskuslikul maha "keeratud". Tihti ülivõrdes vaimustuse teiseks pooleks on ehmatavad miinused. 
Korras närvikavaga ostja suudab miinustesse mitte süveneda. Ta ei leiagi neid sellel tasemel. Hinnas oli kirjas, et tegu kasutatud tootega.


teisipäev, 4. oktoober 2011

Reisikiri.


Takso libises liivasele kõnniteele. Tegelikult oli  osa sõiduteest saanud märkamatult kõnniteeks või vastupidi.
Sadama ümbruses käib rekonstrueerimine.
"Ei.ei.ei", olid lõunamaalasest taksojuhi esimesed sõnad. "See mees on liiga purjus."
Olin nägupidi asfaldil, kõrvus kohises "liiga purjus" 
Värske õhk tegi seda, iial ei saa olla "liiga purjus"
"Miks inimesed joovad nii palju", sõneles taksojuht pigem iseendaga, kahetsusväärsel toonil. Sel hetkel oli minust vasakul nooremapoolsele mees, kes osutus taksokutsujaks  ja paremal rahvuskaaslasest naine.
Nende vahel olin mina, ripakil ja kustunud, miks see taksojuht karjub nii kõvasti? 
Olin tulnud laevalt, nagu tavaks toimus seal väike istumine, Soome saabumise puhul, korralikult ülikonnastatult sammusin ratastega kohvrile toetudes olukorrast välja. 
Teinud seda mõõdukal sammul, vanust ka omajagu. Lähenes 55 sünnipäev.
Välisel, terminaalist väljaviival eendil libises kohver kaldteest alla, sangast hoides jõudsin järele, tekkinud hoog ja kaasnev  turbulents andsid suunale vildakust ja maabusin kõnniteele siruli. Tegelikult oli see osa sõiduteest aga siis ma seda ei teadnud.
Seljakotiga noormees tuli ligi, hoidsin oma kotist kõvemini, tegelikult polnud sellel hetkel seegi oluline. "On kõik korras" küsis venelane/eestlane konarlikus soome keeles. Pidasin vajalikuks vaikida või olin liiga purjus, et vastata. Mehega liitus soome naine. Omavaheline koostöö neil nagu oli. "Hei, meil on taksot vaja, mine vaata sealt"- suunas naine noormeest.
Siin lõhnab kruusa ja autovingu järele, mõtlesin. End inimlikku asendisse seades ja taas näoli asfaldilt leides.
Tuli farmarikerega must Volvo.
Lõunamaalane ei soostunud mind teenindama, küsis aina kas mul raha on. Mida kuradit. 
Keset päeva röövima.
Taksotooja küsis midagi umbmäärases soome keeles üle, et mis siis saama või sarnast.
"Ei, siin ei ole midagi teha, ambulants või politsei."  Lausus oma tööd ja seadust tundev lõunamaalane taksosse istudes. 
Olin stressi lävel, nood kaks ei üritanudki minema minna ja takso ka seisab endiselt teepeal jalus. Mida kuradit te tahate?
Lõunamaalan tuli tagasi, raha nõudma nagu selgus. Seda asja nemad nii ei jäta, mis siis ikka. Hakkasin rahakotti leidma.
"Raha või pangakaarti" nõudis lõunamaalane. Olin raske valiku ees, kas joosta edasi või loovutada oma varandus. Paremalt ja vasakult oli kuulda rahulolevat mõminat, kui olin rahakoti välja võtnud.
"Oo, sadane on seal" kilkas soomlasest naine. "Jaa, tal on" kinnitas virorussvirokas või kes neil vahet teeb.
Lõunamaalane viskas kohvri tagatilasse ja Asutasin end tagaistmele. 
Siit alles reis algas..


 künoloog, 04.10.2011 10:30
vahelehõige to künoloog, 03.10.2011 23:41

Sõltub sellest, mida "bordelloks" pidada.
Minu jaoks on näiteks on seda see, mis toimub praegu Helsingis või Stockholmis. Võrreldes kasvõi 15-20 aasta tagusega on toimunud täielik allakäik ning Tallinna sarnaseks peldikuks muutumine. Lärmavad muulased, räpased tänavad jne.
Nagu Savisaar oleks ühtlasi ka seal linnapea.



Vaatan telkarit,'
Nissan Navara ei olnud soome-  Soomes oleks see suurema porita
ja mitte topeltkabiiniga. (siin on see kihutanud porisel teel)  Selliseid armastavad eestlased. Soomes on topeltkabiiniga pick.up i näol tegu kalli luksusesemega. Mida ei anta ametnikele porimülgastesse sõiduks.
Alguses olev PT Cruiser kandis kleeebitud soome rekkarit. Nähtavalt fake. Hiljem on samal tagumine rekkar eesti.. tähtedega TAZ (Kalevipojad./( 
Kõik see mis polegi hoomatav, kui ei viitsi otsida..