laupäev, 1. september 2012

Suur Papa, Scardoff & Cashim - Astu Nagu Gangster (Official Video)




Video mis on tehtud järgides USA stiili, seetõttu on erinevad kommentaarid, mis ei õigusta videos leiduvat, veidi kohatud. Video on etendus, reklaam, kino. Nähtus millesse on mitmed inimesed oma aega ja ideid lasknud kuluda. Et saaks nauditav kooslus. Sedakorda nii ongi.

reede, 31. august 2012

Väga must kroonika, imal pealegi.


Ford Rangeri uus tulemine. Aastast umbes 1999.
Alati kui näen seda vana kastikat tean juba ette, et salongipool on enamvähem kutu. Seekord oli sama. Koerakarvad, kulunud istmed, läbimäärdunud heletates toonides põrandad, kopitushais, ebamäärane mustus tagapingi taga ja all..
Saksamaal elav loomaarst kelle nimeks Ruth *** oli oma tööautot siiski hoidnud veel aastal 2011.
Lihtsale tööautole iseloomulikult polnud kasutatavad materjalid just premiumklassist, aeg ja lihtne tavakasutus teevad oma.
Käigukastiveaga seisma jäänud, tänaseks Eestisse toodud, korda tehtud ja müüki paisatud.

**********
Istusime sel kaarel, millised palistavad emajõe linnapoolset serva. Madal istumisvõimalus teeraja veeres.
 Rääkis, et tahab oma ettevõtte rakendada. Tallinnasse, ja teise Helsinki. Koolist on tutvused võtta, keda saab tööle ja abiks. Pakkusin, et mõte on hea.
Meeldis, et tal ei tekkinud emotsiooni- sellist märgatavat. Sellest teadsin, et öeldu liigutas teda seesmiselt ja sellise paraja mõõduga. Teadlik oma ideedes ja kõigutamatu teiste sõnadest.
 Helsinkis on paljud loomaarstid kujundanud oma ettevõtted kitsamale valdkonnale spetsialiseerunuks. Näiteks kassid- küsisin, et kas soomes on kasse (mälupilt tõi vaid ühe kasseluka meelde)  ja vastasin kohe, et muidugi, enamasti siis toas ja vähesed käivad ka rihma otsas jalutamas. Nagu koerad. Lisas, et nähtus nagu hulkuvad kassid on põhiliselt põhja-soomes.
Hilisemalt selgitasime polaarpäeva võlusid ja vastandina polaaröö õudust. Et ongi pime ja külm. Et tal sõbranna koos mehega kolisid sinna. Sõpruskonnal tekkis vaid küsimus, et mida te teete seal, kas vaatate põhjapõtra kogu aja? Arvasin, et suvel tahan sinna minna, pakkus, et kui puhkust saan peaksin seda tegema.
 Pakkusin võimaluse, et Eestis tuleb kokku puutuda õnnetus olukorras loomadega, erinevam pilt, kui Soomes.
Vastas, et on praktika käigus puutunud kokku ja Soomes on samuti tavaline kus klient selgitab, et eile juhtus - samas haav on piiratud kärbestest. Keerasin naljaks, et klient pakkus võimaluseks, et eriliselt kiired kärbsed. Et eile juhtuski. Rääkis veel siinsetest ketikoertest kes ei ole vabana eriti liikunud. Vastasin, et koer näitab kogu oma eluloo näost.
Rääkisime lihtsal toonil, temapoolsed miimikad olid mõnusad :)
Pärisin päris alguses, et eestsuhtes igatsust tekib? Mitte omanikunägemuses vaid kõrvalpõikena võimalusele, et mul on soomesuhtes igatsus. Kerges segaduses vastas, et sõprade ja shoppamise suhtes ikka.
Rääkisin oma juhilubade vahetusest ja meeldis temapoolne viide, et tegelikult ei peaks olema Soomest eemal, et kolm kuud  jälle esmalt Soomes viibides ei pea sissekirjutust olema. Samas tõi näiteks kui kela kaart oli aegunud, et kuidas pidi kirjutama taotluse ja bürokraatiat taluma.
Äärmiselt positiivselt js humoorikalt.
Sellekohta oli tal poitiivne usk EeSTISSE, ET Soomes on näiteks autohooldusesse aega panna aeganõudev, et töötajad ei võta telefoni vastu sest ei viitsi, et kuna oled naine siis ei võeta autohoolduses eriti kiirelt asju ette jne. Mulle meeldis tema elav võime manada vastava olukorraga emotsiooni-. Pakkusin, et tean millest ta räägib.
Tegime vast kokku neli suitsu. Kui olin enda omad ära teinud ulatas omast pakist. Siis me neljas.
Rääkisin oma suitsuloo- märkis, et oligi veidraks pidanud, et nii naiselikke suitse tõmban.
See oli jällegi meeldiv viide temapoolt.
Esimene lause kui teda nägin oli "kas te räägite eesti keelt"?
Olin 100% kindel, et eestlane.
Sealt edasi, et kuidas on eestis elada. Eriti veider küsimus, kuid tegin seda paraja miimika ja kehakeelega, et keegi ei saanud aru küsimuse lihtsusest.
Astusin ligi ja tegime suitsu. Küsisin soomlaste kohvijoomis harjumuste üle, ei osanud vastata miks. See pole terav küsimus, mõned asjad lihtsalt on nii tavalised, et mitte märgata või teemaks teha. Võisin mõjuda ründavana :) Märkis, et veider on kui eestis juuakse teed nt pizzapaigas. Jõudsime arusaamisele, et vene inimesed tõepoolest võivad nii toimetada. Muusikast ei jõudnud rääkida.
Veidi autodest, temal on Honda maastur. Ja kihutajatest Tallinn-Tartu mntl. Et veidi ebamäärane tee, kuid asjad paranevad.
Rääkisin mõned repliigid oma saabmw asjadest.
Reporteri saadet mainis mis jällegi positiivne, et Tallinnas sai keegi BMW-ga miskiga hakkama, et tihti ongi BMW asjasse segatud. Pakkusin, et sõitis end surnuks.- olin midagi kuskilt kuulnud, kuid ilmselt siiski mitte, et viis autot mõlkis ära või sarnast. Sõnasin, et tekitas paraja segaduse. Tõdesime vastastikku, et segadus see oli.
Ütlesin, et ei kihuta teedel. Et soomes sai seda tehtud kiirteedel ja Eestis puudub vajadus.
Soomes võibolla on inimeste kiirustamine okei, kuid miks seda teha siin? Maal kus pole õiget sotsiaalvõrgustikku, ega laiemat põhjust kiirustamaks.
Soomes ja Eestis mõlemis inimesed kiirustavad.Eestis ka autodes. Soomes tehakse rahuliku sõidustiilijärgne tasa muusosas kiirustades.
Märkis, et temal pole kohvipause. Töö 8-16 ja lõunapausigi peab välja meelitama, et suitsetamine sesmõttes abiks. Saab jälle kaheks minutiks õuet hingama.
Tema suitsud olid rohelise pealsega ja paksukesed, üsna pika filtriosaga. Sai teha kahe minutiga küll. Venitasin aega ja tegin kuus min. seda viimast. Inimesi möödus kogu jutuajamise jooksul ilmselgelt kümneid ja kümneid, kuid kedagi ei märganud.
Sessuhtes, et kui suhtlen siis möödu või kes iganes, mina ei tea. Olen paelatud oma vestluspartnerisse.
Ütles, et soomes on autod hirmkallid. Tugeva emotsiooniga rõhutades.
Nõustusin.
Kuid.
Pakkusin teooria, et eesti inimesed lihtsalt lõhuvad oma uued autod võimalikult kiiresti ära- uue liisinguni on ju kõigest kolm aastat ja see praegune auto ei maksa siis nagunii midagi, olenemata seisukorrast.
Veidi kritiseeris soomlaste autovalikuid, et 80-90 alguse autod paljudel ja kui neil midagi juhtub on paras krahh rahakotis. Naljatles veel, et kui sõpradel kellegil midagi juhtub autoga soovitab välja vahetada- , et Eestis sõidavad isegi tudengid parematega.
Julgustasin teda oma viimase saabijutuga, et vana aga okei auto.
Minujaoks on Soome noored loomulikus keskkonnas sõites nendes minujaoks nostalgilistes Soome jaapani autodes mille vanus ületab nende endi vanuse ja mis on odavad, kuid siiski sõidukorras. Eestis neid autosid enam suurt järgi pole, kuna kulutame läbi kiirelt selle mis odav ja lihtsalt tulnud.
Ütles, et on puhkusel ja sõidab täna soome, viimase tallinki laevaga. Päris puhkusele sõidab kreekasse.
Hiljem võtsime ilmateemat, et väga soe ja ilus ja kumbki ei jõudnud tegelikult päikest võtta.
Rääkisime ka talvest, eestimaal kus lumi on jäetut tänavaile ja see sool.. Mis hävitab jalatseid, et Soome sõbrad küsivad mis endaga teinud oled. Ja idee, et 10 eurone jalats hooajaks on paras. See on Soomes tavaks, et riided ja jalatsid ei tohiks olla ülemäära kallid. Ülemakstud asjad ei ole in.

On veidi kahju, et ei kinnistanud seda jutuajamist.
Mulle sobib olla üks killuke kellegi hetkemaailmast, kuigi tema oleks tahtnud ehk laiemalt tutvuda? See on kombeks nii, kuigi arvatavasti on Eestis oldud aeg näidanud sesosas niii mõndagi.  Ikkagi tüdruk ja hoolimine ja muu stuff on trend.
Tõenäoliselt kohtan teda kunagi Tallinnas, kui viin oma kodulooma süstlaotsa. Siis on meeldiv äratundmine ja teadmine, et kõik on hästi.
Eesti elu paraneb ja see rahu ja kindlus temas veennuks keda iganes asja tões. Pakkusin, et soomlane on ka kõige keerulisemas olukorras kindla kõnemaneeriga, st, eneses kindlad. Ning eestlased ei pruugi ka kõige selgemal hetkel väga teravad olla. See jäi kommentaarita.
Pole vaja selliseid meelitusi ja soome naine ei saa sedasorti kiitust otseselt enesele võtta, siis ei saa ka kohmetuda. Võib vaid tuua näiteid muust asjast. Minust kohatu repliik.
Mõtlematuks tegi asja see, et positiivne või negatiivne reaktsioon ei oleks võimalik olnud. Liigne poliitika käis vales hetkes. Tema oli elanud ja õppinud Eestis 6 aastat. Selle aja järel tunduvad sellised küsijad veidi kohatud.
Rääkisime keeltest.
Tema räägib hispaania, itaalia, saksa, rootsi, soome, eesti k.
Eesti keel pidi ungari keelega suguluses olema, et üsna eriline variant. Pakkusin, et mulle meeldib rootsi keel. Jututeema milles kadusin hetkeks oma mõtteisse, et päriselt ei saanudki aru kuhu rihtis oma juttu.
Tema räägib rootsi keeles oma mehega, et soome-rootslane on. Kodus Soome keelt rääkida ei ole lahe.
 Tegelikult pole Soome tüdruk keset keskpäeva inimene, kes võõrastega nii laialt suhtleks. Ja veel suurema põhjuseta. Pole kombeks. Oleks siis veel tutvunud laiemalt.
Küsisin vaid kas räägid eesti keelt. Janii seee läks..
Meeldis, et selle peale, kui märkisin, et tema eesti keel on parem, kui minu soome keel- võrdselt naaberriigis elatud ajajooksul, et oleneb mis keskkonnas elatud, et kusagil töökeskkonnas ei saagi keelt selgeks niipalju, kui kool- ja sellega kaasnev seda lubab. See oli kohe alguses, millest oli lihtne minna juurdlema keele kõlalisuse üle.
Meeldis emotsioon ja teadmine, et keegi kuulab ja huvitub, vaatab silma.
Naistest ja meestest laiemalt ei rääkinud.
Küll eesti ja soome erinevustest riigiti.
Mis on veider sest mõlemal on oma pikem kogemus olemas.
Lõpuks pakkusin, et ei hoia kinni, et jään veel siia. Lõpp läks kobapeale üldiselt. Ei teadnud kas kallistada, suudelda vms. Tervitada ilmselt pidanuks. Ütles, et oli tore ja huvitav, vastasin, et oli huvitav ja tore. Päris, et mis ise teen, vastasin viipega, et tasku lähen. Shoppama? Ei, vaatan niisama ja Lõuna -Eesti, Sõprade juurde? Ei, ema vaatama. Et hea korra vaikuses käija, et hiljem naasta. Pakkus, et tema ema on samasugune, koguaja jutustab.




Esimene kõneleja oli T õelaps kellega kohtusin teel juustepessu.
Rääkisime elust, kontsasaabastest ja üksindusest.
Kohvi sain pagaripoest, papptopsist ja väga soodsa hinnaga. Kahe teenindajaga põgusalt suheldes sai selgeks, et andsin täpse raha, koorega kohv maksis 10 s. enam. Maksin musta kohvi jagu.
Jätkasin kõnnakut nende majade vahel mis piiravad ülikooli..
Pildistav neiu kellest möödmumiseks küsisin luba, lahkelt loa ka sain.
Teeküsija- Jakobi tänavasse. Olin sealt just läbi jalutanud.
Ülikooli õppehoonesse. Rääkis, et on tulnud kooli jälle, elanud viimati Pariisis, enne hispaanias, elukutselt tantsija. Juhatasin ümber maja, väikese ringiga st. valelt poolt aga saimegi jalutada. Aktsent oli france.
Raeplatsis nägin Malust, aga suunasin end teise suunda.
Jõeääres kohtasin ..
Soomest pärit neiut, suitsujutt venis 1,5 tunnile.


Kaubamaja telefonipoest sain eituse, küsimusele akude müüdavuseosas.
Signega mõned laused. oli tööl ja tööd oli palju.
Enne jutt tanklateenindajaga, et maksta kütusekulud.
Teele jäi ka United motors, küsisin siseliistude hinnapakkumist. Pakkus 500 eurot. Mõtlesin, et natuke palju, vana auto.
Telefonis T JA nAHAARSTIGA KOKKULEPPED. Väljaspool aega vastuvõtule.

Kolm hääletajaneidu. Võrust vastseliina. Maarjaga veits pikemad jutud, andis nr.
Kodus emaga vaiksed jutud.

neljapäev, 30. august 2012

Kas kirjanik kirjutab hetkes elatavas maailmas, surudes parema osa sest teosesse, või kirjutab meenutuste, veidi hallikates toonides, sundides end tasemeni mis lubaks teosel olla. Sellest hakkab asi looma, mõelge sellele sirvides mõnd tuntud teost. Kus viibis kirjanik? On tal alibi?

Kallid ilusad tüdrukud, ega mina ka teidi kõiki ei taha, (erinevad põhjused võivad vahele astuda me suhtlustes) mõne võtaks küll.