neljapäev, 20. detsember 2012

nõialugu

Vanadest pruugitud tellistest majalobudikust õhkus oma olemuselt turvalist minnalaskmist. Lubades oma kinnikasvanud/olematult jalgrajalt eksinule komistuskive ning viljakate nõgeste hella puudutust.
Majas elas vana, kuid aegadele vaatamata hästi säilinud nõiamoor kel polnud sooja ega külma ümbritsevast hallusest ega ka väheldast rõömu pakkuvast kirkusest. Tegelikult kõik väline polnudki oluline- teadmises, et maja sisemus oli alati valgustatud ning korstnaosa täitev suitsutoru huugas alalõpmata, tehes silmi väiksemale tehasele;)
Sisemised mõtted töötasid 24/7 ja teadagi- kiired mõtted on need mis hoiavad inimest õnnele ligi.
Ühel päeval maandus lobudiku ukselävesse kosmonaut.
Kõik ootamatused ning seninägematud olukorrad ei võimalda veel arusaama, et seda polegi olemas.
"Tere tulemast" teavitas uksematt oma määrdunud sõnumit.
"Nmja" nohises mees skafandriküljest saapaid maha kruvides.
Mujal maailmas peetakse viisakuseks sisenemist saabastes, kuid tema polnud siit ja talitas sügavustesse juurdunud viisakusreeglite järgi.
Nõiamoori uks polnud kunagi lukus. Teadlikult poolpoikvel ukseavast võis tunda meeldivat hõrku aroom "Meil on vaja rääkida" Sõnas kosmonaut peale hetkelist pausi käsi rinnale ristates.
"no mis jutud siis tõid nii kaugelt minujuurde, kuid aimates su higist nägu ja haisvaid sokke pole kõik vist päriselt korras?" sõnas nõid kel polnud ootamatutest külalistest just mitte puudus. Tänagi võis märgata esikusse jäetud kaht paari tenniseid ning läkiläkit mida nõiad ja eriti naised just ei kannaks.
"Teil on siin väga palav, kas ma tohiksin lahti riietuda" päris kosmosetulnukas skafandrit sügades.
"no ole sa lahke, võibolla jõuame siis ka asja tuumani" lausus nõid piideldes silmadega õlist jäljerida mis tulijaga kaasa voolas.
Hommikune hallus lubas selget päeva neile kel veendumus märgata asju eneseümber.
"võibolla soovid tassikese koirohuteed" päris nõid end trussikuteni lahtirrietunud ning salataskust köhakomme otsivalt kosmonaudilt.
"meil on siin ööd rõsked"
"kui kümad ööd oleks vaid see ainus probleem" ohkas kaugelt tulnu. "meil seal on ikka kohe päris halvasti. Meie koer, kõiketeadev ja truu kaaslane on jäljetult kadunud!"
"nonii siis on ikka kohe pahasti küll jah" lausus nõid, tekitades vaevumärgatavat emotsiooni mida võiks kvalifitseerida kui sõbralikku sarkasmilainetust.
Hallivöödiline kass ahjuotsas haigutas, nuusutas sokilõhna ja keeras teise külje.
Tasus muidugi mõista pole küsimus" jätkas kosmonaut "meil on seal tohutud rikkused ja toome kasvõi tähed ja kuu alla, kuid soovime oma kutsut tagasi" lõpetas rändur oma kiire ning ühe hingetõmbega esitatud sõnastuse.
"Kuu.." mõtles vanaldlane, kuid oma vanusekohta hästi säilinud nõiamoor.

Kolm kilo tennised esikunurgas jätkasid oma päheõpitud vaikimist, ning karvamüts.. jah vahel on inimestel kiire lahkumisega..
"Teie ääretu lahkus on taevalik, kuid see ei too teie koera tagasi. me peame tegema tõsist tööd teda leidmaks" lausus oma aastatekohta kena look´iga nõid voodialt sülearvutit otsides ning otsingumootorisse "moondog" sisestades.

Pärast seda pole enam miski endine.

:Di- Bil

$Sa alustad oma juttu alati sellega, et meil raha ei ole$ Sõnas Sipsik oma kojujõudnud Naisele. $Kõik aeg mil oleme koos olnud pole sul raha olnud, mis selles siis nüüd uut?$
@Chipsu mul on paha olla, jätame selle jutu- juba homme toome su sinised triivud pandimajast tagasi, ausalt.@
$Minu sinised triivud? Sa ei oska isegi kirjutada. Triibud on need. näed?$
Närvitses äraseletatud näoga sipsik oma allesjäänud hallikaskollast rida kõhupealt sügades. (Äraseletatus on lahtiuseletatult näkku kinni õmmeldud naeratus.)
@Ema lubas raha anda, juba homme. Käime vaid kollase nartsissi tänavalt läbi ja kõik on fain sinu triipudega@ Lausus Naine.
@tõmbame peale, aga homme- mul on tõesti paha olla@

Valged triibud Sipsiku kõhul näisid vaevatud.


---
Jääauk

Kardinad öötsusid kergelt üle aknalaua, ignoreerides tuulevaikust.
Vana radiaator oli kuum ning sealt see õhkõrn liikumine.
Aknatagune ilm soostus end näitama oma kõige kevadisemas küljest- küll mööndusega kiskuda vihmale, kui selleks tuju peaks tekkima..
Hommikul oli siiri tellinud endale pizzamehe, koos anšoovise ja ananassiga üleküllatud pizzaga. Peale lõunat jättis ilmumata pizzamees Siiri hinge kahtlusevarju- ehk polegi kõik reaalsus?


---
pikkjutt

eem..

teisipäev, 18. detsember 2012

"Kui ma sul iga naise peale närvi läheks, vaatame kui kaua närv vastu peab". Rääkis tõtakal sammul telefoni hoidev MEES.

"Opel Astra California teeb eriliseks tema nimi- California" selgitab müügimees.

Flopilugeja, cd kirjutaja, on võimalused mida peidab endas SularahaAUTOMAAT. Kaedes sisemusse vaatab ühe komponendina vastu lauaarvuti.

Astun seda eelmist tõtakat sammu, vastutõttav mustlane tahab ennustada. Sõnan, et maailmalõpp tuleb. Kordan seda ta jutule ebaviisakalt peale sõnades, sammudes tõtakalt kitsal rajal..

Liisi pani paugu.

Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte väljategemine võib h'vitada nende usu, et maailm on hea.
Franklin Miller

Tõeline eesmärk pole mitte see, mis ei lase öösel uinuda, vaid see, mis sunnib sind varahommikul tõusma.

-varonen
-maastoautot (ei mitkää gei-sitimaatsukit)

http://plastmassistimedemaa.blogspot.com/
Blogi mis jääb silma oma kindla maneeri ja asjakohase suhtumisega. Pilte varastada pole mõtet, seega lisasin värava kogu asjale.

R2 mängib Toe Tagi varasemaid lugusid. Tervelt 36 min.. Miks MonaLisa naeratab?
MonaVie
LizaSimpson.
Seaküla.
Külakuhi.

Päevakaja 18-12-2012, Toetag.alg. 24 min+
"Mingi" vaasi pu-ru-
ne-mis klirin.
Tsenseeritud Deja vu
sada vatti sind pimestab ja doktor ütleb tervist.
kõll
autos enam-
vähem kaineks ma magasin,
Hull
a
ja
vall
atle.
PANKROT
kultuurisõnumid
alguses oli pikk sissejuhatus, sellele järgnes "kevad on käes"
Harilikud mehed- nagu..nagu pliiatsid,  teolge ise värvilised rasvakriidid.
Põleta koos questiga
kõll
Oksenda
MöödaA
Stmeid millel nagin..
(teisipäevase pleieri viimane saatetund, järelkuulamine tõenäoliselt olemas)
Vabaneda õudusest?
Sööge Komeedi kommi.




Nägin kassi
Tema sirgjoones tõusev turi,
looklev sabakeel jätsid mulje
elegantsest võimalikkusest,

neljal käpal hiilida,
ka kukkuda.
Nii tõetruu, nii tõetruu.
Nii tõe..truu..
a, vb nägin koera?

Aga koidikud on siin vaiksed

(Soome metsik loodus, draama kus võetakse läbi väga selgelt inimeseks olemine. Vaikses, kuid metsikus looduses, põletavalt kiire rännak. )...