laupäev, 19. oktoober 2013

aamata

Peopesas on eestimaa kujutis.
Keerasin,, kruvikeeraja kooris pihku, ühesõnaga Vigastus.
Sellega saan end ehtida ehk nädala.
Parem peenike (eestima) pihus, kui austraalia näos.


Mina, ettevõtjana tahan teha koostööd ühe kindla teenindusega. (võib ka kahe, kolmega, kuid nii tekivad kontrastid u nagu armuke vs abikaasa, hilisemalt loomulik koostöö terve maailmaga) Olles alustanud, ei soovi määratult masse sisse tuua, seetõttu alustan mõne tootega nädalas. Soovin, et minu toode oleks heas seltskonnas, töös. Piisavalt okeilt lahendatud. Olles ka ise täiesti tavaline teenuse sisseostja. Ei midagi enamat. Teiseltpoolt, teeninduses vaadatakse minu toodet ja langetakse mingisse nõiauttu, et midagi markantset, midagi erilist, esmajärjekorralist, eriti põhjalikult teha. Tekib koom. Eestlaslik pseudopõhjalikkus. Olen midagi taolist kogenud, ka pealesurutuna otsese tööandja poolt. Piir. Seda ei ole vaja, soovin vaid, et teenindusega saaks arvestada, hinnapiir on nagunii teada. Et saaksime kõik koos hakkama ja tulevikule mõelda. Hetkehigi ei loe. Eesmärgid ja võimalus tugineda teie teenindusele. Pikem tee orgasmini.

Sundimatu rõõm teha koostööd.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...