neljapäev, 14. veebruar 2013

Robert Capa
Koit Toome

Neil on arendatud
strateegia juhuks,
kui ei soovi sekkuda
kõrvalistesse
kõrvaltubadetegevustele.
Kahel eelneval? Ei.
 Sinu kõrvalmajas,
kõrvalkorteris elava
isiku valju muusikamaitse.
Mis on just taktitundest
sõltuvalt volüümikas.

*Sõjafotograaf kes langes, tehes oma tööd.
**Kindel suund. vanem muusikapala, juhtumisi äratajaks sobiv.



.:.head.:.

 

kolmapäev, 13. veebruar 2013

 Autopesulate kodulehti uurides leidsin ühelt sissejuhatuselt, et auto poleerimine kaitseb auto värvkatet.
Julgen kinnitada, et see töötab kaitsena, küll - "vaataja silmale" kes näeb siledat pinda. Et asi reaalselt toimiks võiks pinnale kanda vaha. Olenemata kas auto poleeritud või ei.

 Edasised tähelepanekud..
Eesti oludes veidi ootamatuna mõjuv pildimaterjal suhteliselt kallimatest autodest pesulate kodulehtedel. Lihtne ja tavatarbijatele suunatud tegevus on jäänud tagaselja tegevuseks.
Iga autokasutaja ei teagi, et võib pesulasse sõita.
Tegu luksusautode kasutajatele mõeldud teenusega, hoides tavatarbija kujutelmas, et nii ongi.
Pesula saab toimida kiire ja täpse süsteemina. Pigem selge ja kiretu reklaamiga koduleht kui kallimat sihtgruppi jahtiv kirjumirju.
Nagu burgerimüük. Pole parim tulemus, kuid alati kindel ja kiire ja igaühele. Ja teada koht, nagu kahe x-iga Maxima pood. Sundimatu teenindusega pealegi.

Kirjaviis hetkeline, mõnel välgataval hetkel läheb ümberkirjutamiseks, pea käib ringi sporry. :)



Kristjan Haller
Eesti Päevaleht. 13.02.2013.
Akadeemik Urmas Varblase analüüs näitab, et isegi Eesti 15 parima tegevusvaldkonna ühe töötaja keskmine tootlikkus ulatub EL-i kõikide valdkondade keskmisest vaevalt pooleni. Meil ei ole ühtegi valdkonda, sh isegi mitte kuulsust toonud IT-sektor, kus meie tootlikkus oleks EL-i keskmisel tasemel, rääkimata võrdlustest parimatega.
-//-
Ja edasi viidatakse olukorrale kus välisriigis olev tööpakkuja ei vali Eestist tulnud spetsialisti.

Tihti pole probleem ei hinnas ega kvaliteedis, vaid eelistatakse kõrgema kasumlikkusega tegevust oma koduriigis.

Me püüame teha liiga hästi, madala kasumlikkusega. Kuna mõneljuhul tellija nõuab, et püüda ja hoida kliente. Samas kasumlikkuse arvelt. Käsitöörahvas. Non Burgeritööstusrahvas.

Mis te arvate milline on Soome automeikarite tootlikkus*?
Ja millega põrkub seesuguse tootlikkusega meikar Maarjamaal?

Tootlikkus- Kasumlikkusega mõõdetav, suhtelise tegevuse tulem määratud aja jooksul.*


Lisa.
 Miks me inimesed on seesugused, et ei suuda toota, koondada mõtteid efektiivselt?
Paljuski seetõttu, et me ei oska õieti unistada, et täituks vahepealne ja sammud suurimate võitudeni tuleks meist endist, mitte kõrvalmõjutuste või kellegi teise soovidena. Võin kinnitada, et kellegi teise unistus ei tööta. Puudub vajalik kütus põlemiseks. Vähe sellest- ka meie isiklik unistamise tööriist ei tee oma tööd hästi, me pole selle kasutamisega kuigi palju vaeva näinud, me isegi ei oska seda kasutada?
 
Kristjan Haller
Eesti Päevaleht. 13.02.2013.
Akadeemik Urmas Varblase analüüs näitab, et isegi Eesti 15 parima tegevusvaldkonna ühe töötaja keskmine tootlikkus ulatub EL-i kõikide valdkondade keskmisest vaevalt pooleni. Meil ei ole ühtegi valdkonda, sh isegi mitte kuulsust toonud IT-sektor, kus meie tootlikkus oleks EL-i keskmisel tasemel, rääkimata võrdlustest parimatega.



Väga pikka aega pole meie inimestel olnud luba isiklikuks pikaajaliseks suhteks oma unistusega. See võis olla, kuid midagi laialivalguvat või perspektiivitut- kõik koondus suuresti vabadusepüüdlemisele. Inimestele öeldi, et töö on kõige olulisem. Ja inimesed täitsid viisaastakuplaani. Iseenda suurtest unistustest vabad.


Suur osa meist elavad oma vanematelt õpitut tänases.
Kuid täna on midagi erilisemat, kui eile- tänane on TAAS suund unistustele. 
Lapsepõlvest tuttav tunne eksole.
Oleme vabad, kõigest. Täitkem see unistustega ja liigume nende poole.
http://www.riva-yacht.com/visitors/index.php?lang=en&page=archivio&mod=2000

Konkreetne arutelu tootlikusest. Maailm ja mõnda< palgad ja tootlikkus. Mis arvate?  Arvestatav loogika Soome ja Eesti pooleksarvestatud netopalgas. Eestis 650/1000 kätte võrdub Soomes 1300/ 2000 kätte. Laias laastus sama tulemus. Töötab juhul, kui Eestis sarnane kaasaegne töökeskkond, struktueeritus, oma ettevõtlus või niisama meeldiv töö.
Välja arvan pingutatud raske füüsilise ületöö. Seljuhul konkreetne võrdlus ei tööta, kuna töötaja pole rahul ja premeerib end saadud tuluga, millest omakorda polegi midagi järel. (Tulu mis seob töötaja töökohaga, raske vaimse- või füüsilise sekkumisega) Seetõttu ei soovitaks ületunde või palgaastmes määratud pikki töövahetusi, sellest ei tõuse reeglina tulu.

teisipäev, 12. veebruar 2013

https ://youtu.be/7uPvCJkerQk