laupäev, 22. juuni 2013

HTML

Kirjutan vähe igapäevastest asjadest, seetõttu teen seda nüüd. Hommikul nägin unes, et olin kellegagi reisil, pidime vist veel telgis magama, igaljuhul toidukohas veensime selle omanikku, et meil pole arve (midagi 14 raha, polnud eurod) maksmiseks raha, samas saime seda kusagilt 200 euri ja veel kaks väiksemat osa, kuid otsustasime siiski mitte maksta, et venitame kohalolekuga. Raha peitsime kolme ossa, või siis plaan oli selline, konkreetset juhtumit ei mäleta. Ilm oli selline retrovihmane. Kogu olek justkui poolunes seal unenäos, nagu matkalistel võib juhtuda, kui tekivad teatud tagasilöögid mis peaks justnagu väsimusest ergastama, kuid päriselt otsid ikkagi magamiseks kohta.  Mingi muusika ja suht rahulik meeleolu kogu loos. Et me toimetame mis toimetame, kõik läheb korda. Sellised tugeva tahte esindajad olime, sõltumatud ilmast, teiste tahtmistest ja ka kergelt väsimusest, mis siiski käis peale.
Hommmikusöögilauas oli veel suht meeles, nüüd enam mitte. Ennem oli veel uni näitlemisest kuskil koridoris, valges. Pidi tegema mingit perfoomensi kastis istumiseosas. Ja tähtajad, kellaajad, võtted, uksed, ooted, kiired ülesvõtted, et selle kaadritagusega natuke selgemad kohad, muud rahvast väga silma ei hakanud, pigem jah see tegevuse vhepealne tegevusetus, et nihutan kasti kuulen ukse kolksumist, ootn midagi jne. Oli nagu aru saada, et kõigil on mingi oma roll. Ja meid on ca 7-9. Kõigil oma koridoriosas mingi sutsakas. Oma rekvisiidiga. Praegu on väga raske meenutada mis seal täpselt toimus.


Tänase päeva lisad, veidrused.
Mõtlesin kunagi kirjutada ühest opelist. Rekkaril tähed ugl. just nagu ugly. Kõige värskem see just pole ja teda siin teised lükanud ja tõmmanud. Esiklaas ämblikus.
Liiga mõtlesin, täna tuli koju kätte, nimelt sain neile voolu anda. Auto käivitus. Siis küsis keegi nuga, et köis millega kunagi veetud autot, et see siis ära lõikuda, oli põhjaall kinni poonud. Ma ei andnud, ütlesin, et pole.
Pole vaja tüli norida.

Enne seda päevitasin u tund aega selga ja tund kõhtu, samas lugesin raamatulõpud.

Hiljem, aga enne opelijuhtumit tegin ühest koolnud hondast pilti, et enne ja pärast. Jaanipäeval vb juhtub väike asi ja pannakse tuli otsa. "enne" pilt on nüüd olemas.

Õhtul linnapeal kõnnin, sõidab mingi must Juke. Laseb signaali ja kellegi blondi käsi lehvitab allalastud külgaknast. Kurat temaga.

Vahepeal puhkehetkel tuuakse kätte neli pudelit külma õlut. Neli PUDELIÕLUT!
Minu lempar ongi õllekann või pudelõlu. Kaks neist läksid sügavkülma pooleks tunniks. Siider maitses tõesti hästi.

Vahepeal valasin oma pükstele jogurtit. Ja siis hambapasta ja pesupulber on otsas, et toon neid ka.

Kass sõi spagetti, otsast. Oli kuidagi ärritunud, et süüa ei anta seda mida harjund, rapsas mu rippus spagetist kinni ja sõi kaks pikka juppi. Tavaliselt ta ei söö sellist kraami.

Ise siis sõin seda spagetiasja ja kohvi maitses ka.
Täna üldse eriliselt neli tassi joodud. Kui otsast hakata vajab organism veel ja veel..
Kõik see millest hommikul ei teadnud.

Homsest tean, et õhtul saun ja õlu, päeval rand ja muidugi grillimakkarat on meeletutes kogustes, et see ära korraldada. Pole suuremasi vorstisõber.

reede, 21. juuni 2013

Lühikirjeldus.

 Üks neist hommikutest kus leian end kõikvõimsast hommikusöögilauast. Tegu kuningliku hotelli rootsi lauaga. Asetan tassi alusele, kohv voolab tassi, sinnakanti kandiline suhkur ja lisakätte arbuusilõik. Kindlasti mitte sobivaim kooslus, kuid vastandid tõmbusid nii äkki!. Ulatatakse telekapult, vaatan kanaleid. "Vaatan kanaleid", oli kunagine maaparandaja oma töö üle uhke. Auto uksed on olnud kogu aja lukustamata, lase veel voolata, lase ustel olla valla, hoia süda, meel, keelepaelad avatuna. Teine tass läheb koos hommikusaiakesega. Lauas on veel nn hommikutoitu, pole näljane. Pole toidu peal väljas. Pole välja asetatud toidu peale muud, kui silma pannud. Käsi ei haara kahvlit, taldrikut või supitirina kaant. Ma ei saa, mõtlen inglise keeles, pole vajadust või sarnast. Samas saan kaasa kaks kotti.  Tõotab tulla kaunis päev. Eile alkohol lahkus verest enne kukekoitu. Lahtun minagi. Sõnan veel lahkudes, et tulin kottideta, kuid lahkun kottidega. Sõbralik isalik noogutus sinnajuurde. Administraatori sõnad olid, et hoia valget kotti, põhi võib sel lahkuda. Mõtlesin päevitama minna. Lõunapoole, põhjast võib lahkuda.
Bye.

Juunikuu 21 päew, anno 2013



Tuunitud heliga autoraadiost hoomava"Gangsta´s Paradise" järel mängis kassetil Lutricia McNeali sama surematu hingusega rida "Day by day". See oli kunagi telekast lindistatud. Kassetid on alles, enam neid ei kuula.

neljapäev, 20. juuni 2013

Lahutatud abielude lapsed.

Lahutatud abielude lapsed.


Tasahäälne buss veeres peatusesse. Kolm külgust avanesid sünkroonis, et vabastada tee väljujatele. Tavapärane wc kasutusviis..
Esimesest väljus lapsevankriga ema, tagumisest ehk ka keegi. Keskmisest uksest veeres tänavale plastikpudel. Tasahäälne buss võttis paigalt ja sõitis tagateljega üle pudeli. Käis plaksakas. Tasahäälne buss ei olnud enam nii tasahäälne. SÜNDIS pauk. Inimesed pöörasid pead.

kolmapäev, 19. juuni 2013

Miks ma olen täna see kes ma olen.

pere

imepärane
sõprus

heasti
armastus

heasti
seks

imepärane
tervis

tavaline
töö

heasti
raha

imepärane
looming

jama
õnn

heasti

teisipäev, 18. juuni 2013

Bmw võtme laulatus.

Üllatavat meelteseisundit tekitav olukord, kui auto ei ava uksi. Pigistad puldil olevat nuppu, ei kostu ukseseest (x4) keskluku avanemisele viitavat OLULIST kolksatust. Viimane sarnane kogemus oli Saabiga, kui väljas alla 30 kraadi miinust ja puldist avanema soostus vaid juhiuks, lisaks lõi käivitus (mis siiski toimus!) põlema mootoritule. Ebapiisav õlitus esimesed kolvikäigud. Hilisem soe auto tõrkeid ei lubanud.
See selleks. Nüüd siis teemas : Nimelt oli minu käsutuses oleva odavauto võtmepult igivanast ajast kaotanud kontakti kõneleda onn/off keeles. Seegi polnud mure ega midagi. Oli JU teine võti. Seda sai korduvalt kasutatud, kuni pühapäevani. Läksin jopet võtma ja ei saanud jopet-  auto unustas võtmele reageerida.  Milles siis põhjus. Esmalt muidugi fiili mis tekib, et hmm, pean sellega tegelema, ei tea veel misotsast, milmoel, kuidas, kõhklematud küsimused.  Jope sain muidugi kätte, keerasin võtmest ukselukku, alarm elavnes, see sai kuss.
Siis otsast alates-
1)
Kas on vaja vahetada võtmepuldis olevad (laetavad) patareid? Nüüd siis lõpuks. Tundub kõige tõenäolisem lahendus.
Nähtus viitab millegi reageerimatusele. Seega võtmeaku. Sarnast asja olin kahtlustanud eelneva võtme kustumisel, olin selle siis lahti lõiganud (võti on tihedalt kokku liimitud kokku kahest teineteise vastu lükatud poolest), vaadanud milline patarei läheb ja otsinud pooditest,  netist sarnast. Väga liikuv kaup just ei ole. Mõnes netipoes siiski saadaval 3-6 euro kanti see hind jääb.
Panasonic vl2020
2)
Kas auto mõistab, et võtmepult on temaga seotud või ei?
Sagedus muutunud või kadunud. Eelmine võti kaotas sarnaselt kasutuses oleva võtmega keset kaunist päeva soovi autouksi avada, tookord oli võtta teinegi võti ja nii see jäi. Nüüd sunnitult lahendust otsima leidsin netifoorumitest eelnevalt teada-tuntud "võtme laulatamise autoga" kirjelduse. Lisan veel, et varasem katsetus vilja ei kandnud.
Mõtlesin siis proovida. Sealgi omad nõksud. Nimelt kirjelduses, et istu autosse ja sulge kõik uksed arusaam on just see, et "istu autosse ja sulge uksed, mitte ära lukusta uksi"
Sellele järgnev süüteluku esimene asetus x5. Asetad võtme süütelukku ja keerad viis korda esimesse asetusse. Üsna kiirelt see käib. Võtad võtme süütelukust, vajutad võtmel oleva avamisnupu alla ja samalajal plõksid kolm korda võtmel olevat sulgemisnuppu. Lased avamisnupu lahti. On toodud ka ajamäärad, kuid kõik see ongi tavakasutaja ajaline, et ka pontsakamate sõrmedega tegelane suudab omas tempos asjaga tegeleda.
Selle järel peaks auto kesklukk toimetama hakkama, sulgedes kõik uksed seejärel sama teed avades. Näidates sellega asja toimimist.
Ja mis mu auto tegi- Sulges kõik uksed ja avas uksed.
Võti oli jälle püsti ja valmis. Edasi võtsin eelneva lahtilõigatud võtme, keerasin teibi ümber ja vastavalt kirkjeldusele talitasin sarnaselt eelnevaga- tarvilik siis vaid nupuosa puudutav tegevus. Sealgi nõks, et vahetult esimese võtme järel saab autole luua ka teise võtme- kolmekümne sekundi jooksul peale esimese valmimist.
Esimesena kustunud võti sai eluvaimu sisse. Küll siis mõned korrad avas ja sulges uksi, lõpuotsas avas hädiselt paar korda pagasiluugi ja kustus tema oli.
Okei..Hmm, võtme sees olev aku mis laeb end läbi süüteluku..
Laadisin võtit minuti, toimis.
Ja taas kustus.
Täna sõitsin sama võtmega ja toimima ta jäi, mingi pikem sõit ilmselt lubab aku täis laadida, et ei ole asendust tarvis. Kolm (lisaks 1 nn toorikvõti millega saab siiski uksi lahti KEERATA ja süüdet anda) töötavat võtit säärasel autol, pole igapäevane nähtus.
Liimida kokku see võti, kuniks liimi ostma. Proovige kodus järele.

Samal ajal, kui lõikan, liimin ja akupatareid klemmineetidest vabastan..
Samaajastu MB võtmetes 2xpatarei 2032, mis üsna levinud ja vahetamine hõlbus.
Nüüd see imelik, et miks alarm sellist koledat hääl tegi. N a g u  o l e k s  h ä ä l  ä r a .




esmaspäev, 17. juuni 2013

***

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule.
Tema koduks on metsik, metsik lääs.

***



 Pori ja nälg ei lasknud rändajal seisatada, liikumise mõte oli mitte sügavamale vajuda.
 Ta võttis kingad jalast, edasine teekond ei soosinud tugevatallalisi, kuid libedaid jalatseid. Pori lirtsus varvastevahel, pika sammuga mõõdetav vahemaa vähenes sellegipoolest kaduvväikese osana. Korra oli mees seisatanud, kuid pinnas oli järele andnud ja välja saamiseks läks omajagu aega. Kurnatus, väsimus, edasi, trummeldas ainumõttena ta peas. Kauguses virvendas metsatukk- või oli see miraaz. Leidus ka päikesest kuivanud lõike, kus pori oli naljakalt krobeliseks koorukeseks kuivanud, lapsepõlves nimetas mees neid vahvliteks. Aga see kõik oli teispool. See kõik oli seal mis jäi maha. Edasi võis minna vaid.. Porisemaks.
Vaba vesi. Mees viskus vette, esimesed meetrid oli pooltardunud porises vees vaevalised. Pinda polnud all, mis vajus see vajus ära. Teadmata sügavusse. 
Viimases hädas hakkas mees hüppama, kusehäda oli viimasel piiril. Hüppamise tagajärjel lift nõksatas korra ja seisatas kuuenda ja seitsmenda vahel. Mees tahtis jõuda kaheksandale.

***