laupäev, 18. jaanuar 2014

esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Hea tegu tasub ära

2004. aastal, kes veel mäletab avas turgudele tee CLS.
Mercedese neljaukseline kupee. Kujustaja ameeriklane Michael Fink. (Maybach 57/62)
Tänane CLS mudelipõlvkond alustas 2011 aastal.

Põhilugu algab siit.

Bruno Sacco. Mercedese disainijuht aastatel 1975-1999.
1989. aastal sündinud rodsterit SL peab Sacco oma tööde seast üheks lemmikuks.
Üheksakümnendatel "puhastati" S-klassi kujustus võimalikuse piirini, aga Sacco meelest oli auto lihtsalt liiga kogukas.
"Neljasilmaline" CLK näitas uudislikkuse võimalikkust isegi teadlikult raamidesse surutud disainikeskkonnas. Kompaktne SLK klapitava kõvakatusega osutus suunda andvaks terves autotööstuses. A-klass oli kujustajale tõeline pähkel, sest see pööras kõik tavapärase pea peale. Ning M-klassi kujustus erines G-klassi veoautolikust nagu päev ööst.
Artiklilõigud pärinevad  575ndast autolehest. Autor M.H.K.
Lisan, et Mercedese mudeligamma disainitöö ja arendus, mis neil aastatel välja on toodud, on loos märgitud mehe käeall valminud. Täna teeb seda kõike Peter Pfeiffer.

***'
Menüüs on itaaliapärane pastatoit vs kange kohv.
Veidi kiirustades lisan, et toit oli valmistatud hoole, armastuse, rahu ja elektripliidi kaasabil.
 Seetõttu maitsev.
 
*************'
 Võrdlen oma tööd lenduri ja saiategemisega, kumb- pole veel otsustanud.
 
 
Lendame päeva üle, õhtul astud teemast välja. 100%
Veidi uhked, ülaltpoolt pilvi tulnuna.
Vaba aeg tööasjadesse ei haaku.
Saiateo võrdlus on kiiruse, toodangu mahu ja igapäevase rutiniga seoses.
 
 

pühapäev, 12. jaanuar 2014

Hangub hanguga hangetaga, rida realt, tagajärg järel.

 Venis.
Klassikaline idumõte. Millest kasvab tegevuse hoovustudes midagi sootuks enamat.
Mõtlesin siis sarnast, et toon lumeharja tuppa, et hommikul saab autopealt lund maha pühkida.

 Lugu sai alguse sellest, et sõin homseks mõeldud shokolaadivarud. Selge siis, et poodi. Aga väljas on pime, külm ja lund sajab.
Lisaks libedad sõiduteed- sama mis ootab hommikul tööle minnes, et äärmiselt ebameeldiv tundus see kõik. Otsustasin vastu seista sellele. Panin end riidesse, võtsin kindad ja astusin õue. Polnud väga külm isegi. Aega olnud harjuda terve nädalavahetus. Kõndisin maja eest, mööda seda parempoolset rada poepoole.
Poest tõin shokolaadid ja õunad ära, kassapreili veel naeratas ühemõtteliselt. Tüdruk või naine ei jäta võimalust, kui on võimalus peegeldada ja saada tagasi see mis antud :) Ja mida on vaja nende muude tegelaste kõrvalt, kes pole nii meeldivad ja kes ometi tungivad su päeva.
Sealt siis asjad autosse viisin. Mõtlesin, et okei, lükkan lume maha, et sajab siis juurde mis sajab, edumaa seegi, kui hommikul vaiksem kiht lükata. Lumi läks kergusega autolt, panin siis teise käima. Juhtumisi oli nina sõiduteepoole, et okei- vaatame need teed üle. Oli libe, kuid samas mitte häirivalt, Sp, et liiklust vähe ja sai kaht rada korraga võtta kurvides.  Minu linnakiirused kannatas ilusti ära ka külg ees liikudes.
Kohtasin ka BMW-sid :D
Nii nagu vist igalpool, et vähegi lõbusama teeoluga aetakse tagaveoline välja ja nagu noored koerad esimeses lumes ;)
Sellistel hetkedel ei taha olla see fordfiestaga tüüp, kellelt kõik lõbustused lihtsalt ära võetakse.
Homme siis selle vahega, et tropid teel ja 80-100 km/h. Ja võibolla teehooldus tehtud. Hommikune seis unisem muidugi.
Tulin liftiga üles ja hea tunne oli - mööda minna algsest ebameeldivusest.  Sellest sai välja tulles meeldiv kogemus.

 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...