neljapäev, 11. veebruar 2016

cccc.

Võimalus jääda endaks.
Olukord mis võimaldab muutuda, võimaldab muuta teist inimest. Enda suhtes.
Muutmata end või enda eelistusi. Muutuda loiuks ja teadmatuks, kandvaks rolliks. Lihtsalt lolliks. Püüdjaks, enesehüüdjaks. Lõpuks tondipüüdjaks.

Kõigepealt pean ütlema, et hoolimine oli vägevam, kui ükski teine tunne või emotsioon. Mingitpidi tasakaalustatud süsteem, et ei läheks imalaks. (Teisesotsas raudne ankur)
Sinna hulka kuulub valikuvabadus mõlemal suunal, sealjuures olla ohustatud, maha surutud, haavatav. Lisaks soov jätta inimesele tema isiklik. Soov mis peab lähtuma egost väljaspool seisundis olles. Tõsi, vahel libastusin, kui ebaõiglus tahtis näkku hüpata, varjamata oma palet.  Vähemalt näost näkku. inimlik või sarnane. 
Valikute valguses mõista, et minnes veel edasi, lähed piisavalt kaugele, et libiseda üle piiri, ehk jäädagi sinna. Aegadeks, võib-olla igaveseks.
Vaagida, arutleda, (protsess) andestada* ja unustada. (protsess)
Pole see nullist sajani kaheksa sekundiga teema.
Väljuda targalt situatsioonist mis ei kanna endas loomulikku ega kuigi mõistlikku kokkulepet. Jätta kestad maha, lahkuda mõistmatusest, uskumatusest. Jätta rumalus seljataha.

Valikutes mis on äärmus, vastand, minu jaoks vastuvõetamatu, taanduva iseloomuga sillapõletus.
Täna on kokkupuuted emotsionaalsed, kuid tagasitõugatavad teadmises mis "on". Rõve, rüvetus, rõivas.
Teadmises mis "oli" jääb paraku soe tunne. Haagituna emotsionaalsetest pilgetest suunal- tänapäev.

*Siiamaani ja edaspidi ei ole mingit tahtmist lävida - enne ja pärast stiilis - samal tasandil inimestega kes on kunagi lähedalt näinud, naernud ja sülitanud kõrbes asuvasse joogikaevu.
Viisakas diplomaatia kannab välja ka olukorras kus inimsööja sööb su kaaslast.

cococcocc

Puht roostemineku vältimiseks proovin kirjeldada viimast Eestis-käiku.
Sadamast maha sõidul krigistasin mööda ootel patrullist, kuna laev oli hilinenud- õigemini oli viivitustega maha saamine- siis sai ka seisvatest vilkuritest mööda. Krigin siis nimelt tagumine õõts, mis nõudis vahetust või õli. Viimase sai läbi muude sekelduste mõneti hiljem.. Vahetuse osas sai nn "uksi kulutatud" Lõpuni välja. Kuid võitis talupojamõistus ja eelnev kogemus antud vallas. Algas oodatud talvepuhkus ja aega veidi enam.
Tallinn võttis vastu lumesajuta. Lennujaamast mööda sõites oli märgatav ja tihenev lumesadu. Sealt edasi järgnes pimedus, tihenev screensaver, üksik jälg ja konarlik hüplemine lummesadanud põhimaanteel. Valgustatud teeäärte puhul sai veidi hinge tõmmata. Ja taas pimedusse, aimamata kaks sekundit eespool toimuvast. Lihtsalt jäljes püsida ja uskuda umbkaudset teeääristusposti.
Tere tulemast.
Anna ja edasi andis sajule veidi rahulikuma ilme ja 100 km Tallinnast eemal lund ei sadanud, teed kuivad. See võis olla 15 jaanuar. Tagasi 24 jaanuar, samuti siis sombune, sajune, libe. eeldatavasti on nii ka sel reedel ja pühapäeval. :)

Laupäeval juuksur,                                                 
Tartu, pank, vaba pleiss.

 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...