laupäev, 27. veebruar 2016

emoticon - raha vs armastus.

 Varsti tarnisime toodet üle kogu maailma. Ehkki olime rahvusvaheliselt edukad, seisis meie ettevõte endiselt pankroti äärel. Raha voolas tunduvalt rohkem sisse, kuid veelgi rohkem välja. Viimases hädas palus John mul taas kord raha juurde hankida ja ma tegin seda. Mäletan siiani päeva, mil sisenesin ta kabinetti, investori 100 000- dollariline tšekk pihus. John ja Stanley naeratasid ja tänasid mind.
  Mõni päev hiljem olin Chicagos spordikaupade messil, kus müüsin meie tooteid. Messi lõpus helistasin Honolulusse, et oma tulemustest ette kanda.
 Telefonile vasta meie sekretär Jana. Ta nuttis.
"Mis juhtus?" küsisin.
 "Mul on ebameeldiv seda öelda, aga John ja Stanley sulgesid täna ettevõtte. Nad võtsid järelejäänud raha ning ilmselt lahkusid linnast. Ma ei tea kus nad on."
 Kui ma sellel hetkel infarkti ei saanud, ei saa ma seda kunagi.

Oleksin nagu elektrilöögi saanud. Mulle anti nagu hoop kõhtu. Selle telefonikõnega algas langemine ühte kõige madalamasse seisu mu elus.

D.J.T.
R.T.K.
Midase
puudutus.
 Ootamatult lahkuv inimene ei soovi mitte kedagi näha oma viimastel tundidel.
Tal on valud, minevik ja selge mõistus.
Me näeme selles traagikat, aga ta tõepoolest tahtis viimased hetked üksi olla.

Rask surm, valud- ei olnudgi nii raske ja valus.
Pildi looja loob kujutelma, et oli raske ja valus  -
me tajume seda kooris. Lahkus ootamatult-  saab ju minek olla raske ja valus.
Lahkumine ei ole tegelikult seda.. Ise tead.

Valu on kehaline.  Keha on hinge lõks.
Hingevalud on maapealse oleku ballast, millega on võimalik toime tulla.

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Mõnikord me komistame õnne otsa aga tavaliselt me ajame end püsti, pühime põlved puhtaks ja kõnnime edasi.

Mis tunne on elada maailmas, kus tunnetest räägitakse nii palju, et lõpuks ei saa ise ka aru, kuidas end tegelikult tuntakse?

Kui teil on keerukas ülesanne, andke see laiskvorstile - tema leiab lihtsaima viisi selle lahendamiseks.

teisipäev, 23. veebruar 2016