pühapäev, 1. juuli 2018

24.okt.2011. muutmata kujul. Üks softimaid arutelusid sellest asjast.

 Hea on avada laptop, näha kuupäevaks 5 september.
Veel parem oleks näha juunit või juulit.
Teinekord lõpetan kasutamise suvel.

Tartu vaated, oktoober 2011
http://www.tartupostimees.ee/?art=608792&g=5916#212794

Teemast.
Eestis on tihti olukord kus pole leida vajalikku tööjõudu, seda täiesti alg- kui tugevamal tasemel.
Tänane vestlus ühe ettevõtte (müügi?)sekretäriga lubas vaid tõdeda, et töökäsi napib nii spetsiifilisemal värviteemal, kui vähemnõudlikule peksupoisile.
Ometi teadis sekretär autopesu ja värviteemast nüansse mis EI SOBI ühele heale pesijale või värvijale.
Asju kuidas ei tohi tööd teha jagus meie kolmeminutilisele kõnele enamalt, kui tõdemust kuidas saaksin kasulik olla, mida võin teistele ehk õpetada, ning milline staatus ootab ees. Pesupoiss vs peksupoiss?
Muidugi ei tunne end antud olukorras kohmetult, kuulan viisakalt ära. Noogutan kaasa.
Negatiivsus läbi naeru on tegelikult okei. Teadmata eelnenud lugusid ja olukordi võis antud kõne ühele meist näida lihtsalt järjekordse "kas aru ka saad kuhu helistasid" vestlusena. Võisiis mõlemale- erineva vaatenurgaga.
Inimesel on mure ja igasuguseid "poole miljonuliselt autolt värvi maha pesijaid" ju tõepoolest liigub.
Ometi tekib küsimus- mida me ometi kardame?
Kas kvalifikatsioon on siis tõesti nii madal või on asi inimestes enestes?
Kaldun viimase poole. Me lihtsalt teeme omi asju madalal levelil kus pole oodata suuremat õndsust ega ka suuremaid ebaõnnestumisi.
Loodame, et suvaline tihedama kondikavaga poiss teeb meile töö ja seda tugeval tasemel. . 
Autopesu või üldine autokosmeetika soosib esmakordselt asjaga kokkupuutujaid. Kuid sealjuures peab olema hea juhendaja ja soov õppida.
Tööpakkumine kus otsitakse vaid autopesijat ja keemiaga tegelevat jääb sinna kahe vahele. Ühest küljest sobilik algajale, teistpidi alamakstud või piinlik aastaid lähema kosmeetikaga kokkupuutunule.


Mul pole õigust etteheideteks ja tegelikult neid polegi.
Koha täidab mure.
Ettevõtted loovad tingimused kesmisele või madalale kvalifikatsioonile, tuues siis #poolemillise# auto ja käte värisedes seda töötajale ette veeretades usuvad kuulvat rahakõlinat mida antud või ootel sõiduk nende kasinasse fondi peab sisse tooma vs. soov töötaja koolituselt või palgalt kinni pidada. Hirmus mõeldagi, kui palju närvirakke selline lihtne operatsioon võib kulutada!
Neil on see õigus, karta võimalikke tagajärgi, kuid teadlik ettevõtja leiab lahenduse võimalikele korduvatele probleemidele enne nende tekkimist. Oskab ta ju mõningaid asju ette näha oma valdkonnas.
Usaldus peab olema sellises olukorras. Praktliline.
Nii nagu poes kaupu laduval saaliteenindajal ei pea olema tihedat sidet eelnevalt kauba tellijaga või poeketi omanikuga - ei saa ka autopesulas iga sisse või väljaminev toode jääda osaks ettevõtja närvikavast või südamest.
Ettevõtja ei teagi mis auto või protsess hetkel käimas- tema loeb raha ja maksab palka.
Töötegijale.
Töötegija ülesanne on võtta osa tööst, teha see endajaoks võimalikult mugavaks, kuulata ettevõtte sõna, öelda sõna sekka ja mitte tegeleda asjadega mis ei puutu tegelikult temasse.
Ettevõtja/tööandja ülesanne on hinnata antud töökoha vajalikkust ettevõttele- valides antud kohta täitma hea töötaja, teha see töötajale võimalikult mugavaks, kuulata ettevõtte sõna, öelda sõna sekka ja mitte tegeleda asjadega mis ei puutu tegelikult temasse.
Tööandja suhe töötajasse ei saa olla nagu uue auto ost Eestis..
Või nagu taksod..
Väljast läigib, aga vahale ja pesule ei kuluta..
Teenib meid küll aga vähem kui kolme aastaga käkk valmis.
Töötaja on elav vahend ettevõtte raha seisu muutma. Töötaja on targale ettevõtjale oluline.
Vaid rumalad võtavad tööle vaid töö ära tegijaid, madalale palgale säätud gruppi,  süvenemata töötegija võimekusse või oskustesse. Nende ettevõte on loodud madalale lennule. Töötegijad ei tea või ei oska end effektiivselt ära tunda. Ettevõtte ja lõpuks nende endi kasjuks.
Päevad on pikad ja tegevus liigselt hajutatud.
Töötaja ja tööandja vahel valitseb mingitlaadi suhe.
Töösuhe.
ja suhetes ei jää me kunagi juhuslikkusele lootma.

 Praegu me teeme kõik ise, võtame teipides uhiuue BMW või muu, liigutame vajalikud liigutamised, Tegutseme kiirelt, professionaalselt, laskumata muretsemisesse või rahanumbrisse mida see või teine auto võiks letis maksta. Teeme asju kiiresti, ei jää kohmitsema  - asjakallal mille järgmine teekond on allakäik.

Iseeneslikult taastuvat autot pole veel loodud, esmasest hetkest loodud kulumisele.
Muidugi me ei räägi seda õnnelikule omanikule, kuigi neid õnnelikke on järjest vähem. Uus auto kuulub liisinguketti, vahetudes iga paari aasta järel uue vastu. Õnnesära tuhmub aastatega, järjekordset autot koju viiies.

Pool sest jutust on jahu, kuid poolest pool võib pakkuda mõnu..mõtlemisainet.

Tänased plännid.

Esmalt tuleb meelde kolm uut Avensist.
Üks rohekas, kaks valget.
Kõik universaalkerega- mis on osutunud ületamatult populaarsemaks sedaanist.
Pesu ja vaha. Klendiautod, viimasena tehtud punane Auris kohe meelel.
Auto omanik tegeleb ehitus- või remonttöödega, igaljuhul välispind oli veidi paha. Tulemus siiski veenis.
Pealtpesu. klendiauto. Must Auris. Kaks vanadaami- võibolla õed, või lihtsalt head sõbrannad.
Nende autot olen korduvalt pesnud ja iga uus tulemine sunnib end tipus hoidma.
Hommikune Auris pesu ja sisepuhastus.
Ettevõtte tegevdirektori venna auto- Avensis. sedaan. Sama mis eelmine. Korduv ja tänane oli omaniku kolmas auto mida pesta. Autod vahetuvad, inimesed jäävad samaks. Võiks nii mõelda..
Ühe automüüja venna Neliveoline Urban Cruiser. Pesu ja küljel oleva kriimu poleerimine. Kuidas vihkan sellist sõnakasutust. Poleerimismasin on vaid käepikendus tehtavale tööle. Milleks neid keerulisis nimetusi..
Selle autoga tuleb meelde kuidas uuest peast sai tehtud, kaasa olid pandud kummimatid mis sobisid ESIVEOLISELE. Nelivedulisel nimelt kesktunnel ja tagumine põrand jagatud kaheks. Muidu siledapõhjaline nagu viimaseaja Toyotad ikka.
Siis hilisem sama auto kohtumine kus esiklaas ja kapott puudusid. Plekitöös ja klaasivahetuses, eelnenult kohtunud objektiga mis purustas klaasi ja kapoti. Tol korral ajasime klaasiliiva mööda autot taga..
Müüki läks ka hooldusmehe käsutuses olnud Corolla. Auto nagu uus. SõnaOtsesesMõttesNaguuus. Mitte sellesmõttes nagu võiks olla uus. Kasutatud pea aasta. Respect.

Meigid (müügiplatsile minevad need nn ."läikivad ja uued"  vanad autod)
neid siis oli äkki mõned..
Kohe meenub viimane Honda Accord, mõned universaalkerega Corollad.

Jm. mille rooli otseselt asja ei olnud, kuid mis muutsid päeva värvikamaks?
Nagu nt müüdud rav, mis oli kunagi juhataja autoks, vana vectra millel 360 000 ees ja omamoodi mälestustega, või hommikuga lõpetatud primera. Asi mis ei saaks ju tegelikult meelde jääda oma varjamatu sulandumisega lihtsalt autoks.
.
Viimasest primerast on aegu möödas, üsna vana auto. (2006 võis olla viimane tootmisaasta) Asenduseks täiesti teine klass, kuid müüginumbritele mõeldes võiks selleks ikkagi olla Quashqai!




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...