11 NOVEMBER 2000 + 9

11 NOVEMBER 2000 + 9
Halli mis pole päris ideaalkujuga ja parkimiskohti pole välja joonitud- mahub kokku ca 20 erinevat autot. Kui hästi toppida ka enam.
Parkimise ainus Reegel nagu tetrisemängus.
peale esimest asetad järgmise- parkides eeleva uksed jne kinni.
Paremat kätt jääb kaks õõnsust- kummasegi mahub kaks autot.
See tagumine on pesuhall. Kohe uksest sisse paremal on niisama õõnsus. Seal seisavad kuivavad või omavad mingit tööjärku- ootel autod. Nädalakese on seisnud seal vanem luukpära Corolla. Tiivaääred on üle värvitud. Ja kõrval teist päeva minu päästev Fiat Punto mis tehti meigiks ja millel värskelt pestud pingid pole siiamaani kuivama hakanud.
Pesuhalli paigutasin kaks paketiautot. Hirmus räpane ja kole Nissan Vanette Cargo mille saime vastu, kui Viisime Toyotale kaks esiteluautot. (Avensis ja Auris millega sain lõpuks pöördeid üle normi lubada ja pedaal seisupealt põhja vajutada- Avensis jooksis eest minema.) ja Viimase malli Volkswagen Transporter.
Uksest vasakule jääb kohviruum. sellest eespool on ruumi mõnele autole. Täna jäi sinna paar autot. Täna siis kaks renault´d.
Laguna millel mootor sai vett ja keeldus enam koralikult käimast:) ja ClIo mis tuleb homme arvatavalt esimeseks tööks.
Uksest otse sõita ja enne seina täisnurgaga vasakule keerates saab paigutada kõrvuti 2 +2 autot. Kaks esimest sõidad ruumi sisse, pööre vasakule ja ninaga vastu töölauda. Esimeseks ustega vastu seina sai täna tehtud uus Hõbedane Corolla. Kõrvale sõitsin Ootejärgus Mondeo. Corolla taha sõitsin T.Spordi riivates parema peegliga õrnalt ja hoolivalt seinaküljes rippuvaid pihustikannusid, T.Spordi ja ruumis oleva posti vahele väänasin Golf Variandi. Mahtus täpselt nii, et parem peegel sai Yarise peeglist veidi eemale ja vasaku peegli keerasin vastu autot, et posti mitte märgates sest mööda mahtuda.

(Kes aru ei saanud neile võin aeglasemalt kirjutada:)

Post on seal selleks, et eraldada seesama neljale kiludena kokkupandud autole sobiv nurk meikamiseks. Postist ülespoole on ehitatud raamistik kus on paigaldatud lisavalgustid. Töö ajal on raamiall vaid üks auto. (vahest ka kahele)
Edasi tuli veel 4-5 autot. Viimaseks sai Carina E. Enne seda võtsin Mercedes Sprinteri- uus mall ja vahele mahtus veel Mazda 626, Alfa.. Picnic, CRV
Hommikut alustasime kahe Hiluxiga ja üks vanem Transporter.
Hiluxid parkisin üle platsi, enda auto kõrvale. Esimeste ratastega liivaribale. Tagatuledega majasuunas. Kaunis vaatepilt. Must ja hall Väga puhas Hilux x2.
Siis sain pesust Audi A6. See algupärane mudel mis kasvas välja Audi 100 st. Konditsioon näib ka täna hiilgav, kuid läbisõidud näitavad muud..
Meigiks sain esimeseks Volvo S80- Viimane mall. Sellejärel tuli Renault Laguna, Corolla Verso ja Audi A6 al98. mudel. Hiljem siis veel kaks Toyota esitlusautot.

10 november. teisipäev.

10 nov.
Tähed & Triibud

Tänased plaadid
1. Buddaboys. Original cd. Buddaboys er Eva Dahlgren sammen med søstrene Mija og Greta Folkeson.


Siin on pilt kuidas Buddaboys musitseerib. Plaat on leitud ford escordist.

Tänased sendid
1- 50 s.
3- 20 s.
5- 10s.
8- 5s.
Kokku 2 eurot.
Imurisse tõmbasin kaks mingit a la 20- 50 sendist. Lihtsalt ei jäänud füüsilist aega, et välja otsida sealt:)
Üht kümnesendilist ajasin Peugeoti istmesiinialt välja ja loomulikult uskumus, et tegu 1- 2 eurisega.
Seoses istmesiinidega tuleb meelde üks tulevikus toimuv seik kus Corolla aastast ehk 89 pagassis vedelesid läbiroostetanud juhiistmesiinid. Autos endas leidus samuti mitu auku..
Aga tõik ise on mainimisväärne- Auto on vana 20 aastat ja muidu hea küll - ainult istmerelss vajus läbi :)



Autosid sai päeva lõpuks halli 16.
Listis kõik päevajooksul sõidetud, pargitud, kinnipargitud, ja siirdatud autod:
Vana hea kreeka tähestiku ja hobuse mälu järgi.

Alfa Romeo 147
Audi Vana A6. Algupärane
BMW E46 320. See enda ajoauto. (sõiduauto)
Fiat Punto.
Ford Escort
Ford Mondeo 02 malli
Mazda 323 forte
Mazda 626 viimane mall
Peugeot 307
Renault Laguna
Toyota Verso
Toyota Yaris Tsport
Toyota Avensis
Toyota hilux
Volkswagen Golf III
Volkswagen Golf IV
Volvo s80 viimane mudel.

9.Nov.

9.Nov.
Opel Agila (Taustaks sobib kuulata näiteks Eskimo lugu "opel rekord" - Plaadil 17. rida)
Või siis avada tekstiosa uuest aknast ja silmapetteks vaadata kõrvale pildiseanssi.
http://www.youtube.com/watch?v=o7_MoQ4UhrQ
- leidub ka sellisele fänne. Siis järelkarjatus vms. (Muretsemiseks pole põhjust- uus mudel on ka Agilast olemas)

Olen oma autot parkinud majast eemale. Tööhoone ees on suur asfaltplats ja siis sinna teiselepoole taguotsaga suund majale. Täna oli sinna kõrvale siginenud Teine must BMW. 5. Samasse ajajärku kuuluv.
Ärge öelge midagi- siin soomes pole BMW nii levinud, kui eestis ja kui mõnd näed on enamasti tegu SILMNÄHTAVALT hoitud autoga. (riigis sõidavad valdavas enamuses uuena sissetulnud autod ja BMW On kallis brand- seetõttu kasutatuna pole palju levinud)

Hommikul aga kraapisin üürikaees esiakent.. Auto seisukoht on aknast näha, kuid hommikuhämaruses ei märka alati kas klaasid on jääs või ei. Täna siis selline üllatus. Lumi oli sulanud ja ometi piisavalt külm, et tekitada keskpärasest ülespoole stadiumisse külmunud jääkiht.

Päeva lõpuossa lõpetasime siinpool kasutatava vahavärvi Audit. (sinakasroheline)
Mark pesi seest ja väljast. Minu osaks jäi aknad pesta ja vaha maha ja uksevahed.
Enne seda sain esimese algsest lõpuni meigi teha- siin majas.
Kollane Opel Agila mille pesin valmis reedel- tegelikult pesin vaid kapotialuse ja uksevvahed aga see on nii väike auto, et mustus ei jäänud lihtsalt silma ja sain ära poleerida. Kahtlaselt kaua läks- tegin kõik ise. Pool kaks sain töösse. Kaks kohvipaus 10 min. Seksajaks oli poleeritud. Ülejäänu valmis poole neljaks. E. siis veidi alla kahe tunni üht katsun aega paremini, et mis töödega saaks kiiremini. Tean, et siin nõutakse head tööd. Samas kiiret.

Hommik algas kahe Peugeot 307 ga ja kahe Toyota Corolla Versoga.
Esimene siis poolik meik reedest ja teine uus meik. Mõlemad hõbedased. Esimene SW (universaalkerega) Ja teine tavaline viieukseline luukpära. Tavalisusest niipalju, et Autol oli katuseluuk! (palju üldse siin tellitakse oma autole katuseluuki- saja auto kohta ehk 0,02l on olemas) poolnahksisu ja neli x elektriaken.

Versodest esimene tuli sisepesudega täismeikki ja teise tõi eraklient, et tuleb neljast järgi. (pealtpesu, sisepuhastus, aknad jnejne. Koerakarvad jnejne)
Ütlen Verso- tegelik nimi on Corolla Verso, kuid nüüd uus mudel ongi vaid Verso.
Lühendina oleme kasutanud ka CO VE.
Varasem Toyota mudelipalett sisaldas kolme versot. Avensis Verso, Corolla Verso, Yaris Verso. Seda keskmist on tehtud pikemalt ja saavutanud populaarsuse ning täna on müügis kolmas põlvkond nimetusega Verso.

Täna astus üks mees ligi ja hakkas soravas rootsi keeles midagi küsima, vabandasin, et puhun suomeksi. Ok. Seletas siis, et kelle juure pöörduda, et auto üleni poleerida.. Viitasin Markile.. Hakkas talle soomet panema.."Vabandust, kas te räägite inglist" päris mark vastu.
Naljakas episood. Tekitas tuju :)
Keegi viga ei saanud ja juhtub kõigiga analoogset.

Mõtlen, et Neli esimest tundi teen tööl ükskõik mida. Kuni lõunani. Sealt edasi teeks meeldivaid töid ja al. kella kahest on üks aja venimine.. kella neljani. Sellevastu on üks nipp. Kujutleda kella kahese pausi järel, et see oli lõunapaus ja veel neli tundi tarvis paigal olla. Saab üle. Viis päeva nädalas ja oodatud nädalavahetus kulub enda kokkuvõtmisele. Külmetustest tuleb hoiduda ja iga päev tunned kuumust, külma, tuult, märgi jalgu. Nädalavahetus on taolistele asjadele tagasilöök ja ka siis tuleb hoida..
Õhtuti toit, vitamiinid ja kuum vann.

Ilmad lähevad kahtlaseks, nädalalõpuni lumesajused ja tihedat sõitmist on.
Kord libe, kord nähtavust pole..
Väsitav on nii. Sõidad ju seal supis ja autodejorus kellegi teise nimel. Mitte endale.
Kokkuvõttes ikkagi endale :| Vaid Ilm pole enda teha. Stroh saab kohe otsa :ž

Avastasin uuesti Prince viimase plaadi. Kord on ta mul arvutis olnud, kuid pole sotti saanud ja kustus.. Nüüd sain sama plaadi piraatversiooni tagasi (patt)
ja tõsiselt hea. Tegin duubelplaadist koopia autos kuulamiseks.
Viimane plaat mis autos mängib on rämmalt heade sämplingutega vennaskonna "inglid ja kangelased" aastast 95.
-----------------------------------------------------------------

g

Pühapäeval, 6. detsembril oli Soome iseseisvuspäev. Meie keelde on jõudnud Soome kelk ja Soome saun ning meelde Soome sild.

• Soome Vabariik — Suomen tasavalta — Republiken Finland.

• Rahvuspüha — 6. detsember, iseseisvuspäev. 6. XII 1917 kuulutas Soome end iseseisvaks riigiks. Esimestena tunnustasid Soomet Nõukogude Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi.

• Hümn (mitteametlik) — “Maamme”, rootsi keeles “Vårt land” (“Meie maa”). Viis: Fredrik Pacius, rootsikeelsed sõnad Johan Ludvig Runeberg, soomekeelsed sõnad Paavo Cajander. Esitati esimest korda 13. V 1848.

Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane. Eesti hümnil on sama viis.

1. Oi maamme, Suomi, synnyinmaa,

soi, sana kultainen!

Ei laaksoa, ei kukkulaa,

ei vettä rantaa rakkaampaa,

kuin kotimaa tää pohjoinen,

maa kallis isien!

11. Sun kukoistukses kuorestaan

kerrankin puhkeaa,

viel lempemme saa nousemaan

sun toivos, riemus loistossaan,

ja kerran, laulus synnyinmaa

korkeemman kaiun saa.

1. Oi maa, me Suomi, sünnimaa,

suur sõna helise!

Ei ükski rand all taevaraa

nii armastet eal olla saa,

kui põhja koidust kuldne see

maa meie isade.

11. Küll sinu pungki õitsele

kord puhkeb uhkena,

me armastus viib hiilgele

su au, su töö, su lootuse,

ja saab kord kõla kõrgema

su laul, oi sünnimaa!

Tõlkinud August Annist

• Rahvuspuu — kask.

• Rahvuskivi — graniit.

• Rahvusloom — pruunkaru.

• Rahvuskala — ahven.

• Rahvuslind — laululuik.

• Rahvuslill — maikelluke.

• Rahvaarv — 5,34 miljonit (maailmas 110.).

• Rahvastiku tihedus 16 inimest/km² (maailmas 201.).

• Soomlasi 97,3%, rootslasi 0,16%, venelasi 0,51%, eestlasi 0,42%, mustlasi 0,2%, saame 0,1%.

• Elanike emakeel: soome 4,844 mln, rootsi 290 000, vene 49 000, eesti 22 400, inglise 11 300, somaali 10 700.

• Ametlikud keeled — soome ja rootsi.

• Luterlasi 80,7%, ortodokse 1,1%, muid kristlasi 1,1%, muid 0,1%, uskmatuid 16,9%.

• Keskmine eluiga — 78,7. M 75,2 ja N 82,3.

• SKT — kokku 186,2 mld € (maailmas 34. Eesti on 93.).

• SKT inimese kohta — 35 041 € (maailmas 12., Eesti on 41.).

• Pealinn — Helsingi (580 000 elanikku, asutatud 1550, pealinnaks sai 1812).

• 113 linna. Suuremad: Helsingi, Espoo (244 000), Tampere (211 000), Vantaa (197 000), Turu (176 000), Oulu (138 000)

• 6 lääni: Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni), Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni), Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni), Oulu lään (Oulun lääni), Lapimaa lään (Lapin lääni), Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta).

• Pindala — 338 424 km² (63.).

• Kõrgeim mägi — Halti mägi, 1324 m.

• Pikim jõgi — Kemijoki, 552 km.

• Suurim järv — Saimaa, 4400 km².

• Üle 500 m2 suurusi järvi 187 888.

• Meres ja siseveekogudes kokku 179 584 saart.

• President — Tarja Kaarina Halonen (sünd 24. XII 1943).

• Peaminister — Matti Taneli Vanhanen (sünd 4. XI 1955).

• Parlament — Eduskunta, 200 liiget, neli aastat, valitud 18. III 2007.

• Soomlase sümbolid: sauna, sisu, Sibelius (saun, jonn jpm, Jean Sibelius).

• 3. XI 1899 esitati Helsingi Svenska Teaternis esimest korda Jean Sibeliuse ”Finlandia”. Helsingi Filharmoonia orkestri välismaa kontserdimatkal 1900 oli selle nimeks esinemistel Skandinaavias “Suomi”, Saksamaal “Vaterland” ja Pariisis “La Patrie”. Venemaal, k.a Soomes keelati “Finlandia” ettekandmine ära.

Jean Sibeliuse “Finlandiast” on saanud soomlastele otsekui teine hümn.

8.November.

8.November.
Leidsin ühe kirjutise millega olen püüdnud soome elu iseloomustada.
Kirjapilt muutmata.
Aeg vast möödunud sügisest.
Masendavam pool ;)
Nigu Sami Lotttila sulest
Ümbritsev
Elu on selline mida ei saagi üldsusele näidata sellisena nagu tegelikult on.
Suht kunstlik nagu soomes ikka.
Emotsioonitu ja nööripidikäiv.
Vaba aeg möödub baaris viina kallates ja masendusega samme mõõtes.
(vb näilisus aga soomlased on masendunud rahvas)
Miski juhib seda elamist ja see pole sina ise.
Vabad valikud on su eneseteha, peaasi, et see on kellegipoolt paika seatud ja punaseks maalitud.
Väga turvaline ühiskond mis oma reeglite ja bürokraatiaga rõhub ja olles väljapoolt tulnu mõtled, et kas see ongi ideaalne?
Kaif ja edasiminek tuleb pisikestest ja absurdselt loomulikest asjadest.
Totter Fastsmile tuleb mõttelt, et ma pole soomlane

Hüääni moraal ja šimpansi kombed (809)

Kommenteeri: kas eestlane on tõesti ahvi kommetega?

Saada Prindi

Sami Lotila on Eestis elav soome ajakirjanik.
04.03.2009

Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!

Eesti majandusime? Tõesti on imelik, et üks riik üritab saada hakkama ilma majanduseta.

Tubli Eesti areng: Nõukogude Liidu kõige jõukamast vabariigist Euroopa Liidu puruvaeste hulka.

Lennart Meri ütles: Eestist saab Euroopa südametunnistus, sest eestlaste kannatused on vorminud neist moraalselt õiglased. Taadil oli hea huumorimeel.

Mida vaesem rahvas, seda külluslikumat elu elavad selle juhid. Eriti on seda näha Ida-Euroopas ja Aafrikas. Ütlen, miks – vaene rahvas on harimata, arg, ükskõikne ja kardab autoriteete, isegi kui autoriteedi esindajad on maksumaksjate raha raiskavad 20aastased vinnilised pitsanäod.

Oma poliitikutest pole Eesti moraali päästjaid, vaid nagu kõik hästi teame, on asi pigem vastupidi. Kodumaal väärikalt käituv Eesti poliitik on sama haruldane nähtus kui oma aedikut koristav põrsas. Eestis on piiks-piiks-laenud ja peaks-peaks-poliitikud. Esimene hea Rootsi aeg elati 17. sajandil ja teine sai just otsa. Nüüd oleks vaja hakata ise tegema õigeid otsuseid.

Minu hea sõber küsib minu käest tihti: kas kogu jama põhjuseks Eestis ongi see, et eestlased on saksa mõisnike sohilaste järglased?

Jälle käib imemine

Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti? Pesu saab puhtaks pestes, aga moraaliga on lood keerulisemad. Eesti moraaliga varustatud mees peseb meelsamini raha kui oma aluspükse.

Suurem osa eestlastest vaevalt teabki, mis tähendab sõna moraal. Ise pole ma 15 aasta jooksul kuulnud kordagi, et eestlane oleks seda sõna kasutanud. Tüüpiline eesti mees arvab, et moraalil on midagi pistmist oraaliga ja innustub sellest.

Kas eestlastele pole kooli usuõpetuse tunnis räägitud, mis asi on moraal? Ah jaa, unustasin, Eesti koolides tõepoolest polegi Nõukogude pärandina usuõpetust. Kangelastraktoristil ja meisterlüpsjal pole vaja kristlaslikku eetikat.

Tundub, et Eesti koolide põhiülesandeks on toota stressis, olematu enesehinnangu ja tühja pilguga pärdikuid, kelle kõrval lobotoomia operatsiooni läbikäinud tunduvad rõõmsad ja algatusvõimelised.

Tallinna jõusaalis treenija ei pane raskusi tagasi oma kohtadele pärast harjutust, vaid jätab need järgmise treenija mureks – kes on võib-olla 40 kilo kaaluv pisike naine. Helsingi või New Yorgi jõusaalist lendaks selline enesekeskne pihkur välja sekundi murdosa jooksul.

Kallid eestimaalased: kõrge moraal tähendab õiglust, seda, et abivajajaid aidatakse igal juhul ja igal ajal. Ühiskond ja kaaskodanikud ei jäta kedagi üksi oma muredega. Iga inimene on tähtis, rahakoti sisust olenemata.

Kui ühiskond ja selle liikmete moraal ja eluväärtused on paigas, on ühiskond enamasti stabiilne ja õnnelik ning sellest tulenevalt arukas, innovatiivne ja jõukas. Kindlasti ka julge ja kriitiline. Kas Eesti on seda?

Moraalsel kapitalil on ilmselge seos rahalise kapitaliga: moraalne kapital toodab rahalist kapitali. Eestis aga arvavad paljud, et vaesele riigile pole tugev moraal taskukohane. Euroopas pole vist teist riiki, kes on nii mitu korda imetud tühjaks nii moraal-sest kui ka rahalisest kapitalist nagu Eesti. Lürp, lüüürrrp – jälle käib Eesti tagatubades usin mõnus imemine.

Eesti on valinud oma tee ega hooli oma vaestest, haigetest ja vanuritest. Või kas olen saanud asjast valesti aru? See vaesus ja viletsus, mida olen näinud ja peaaegu iga nädal näen Eesti külades ja asulates, tundub minu lääne kolleegidele täitsa uskumatu. Paljudes kohtades elati 1991. aastal paremini aastal kui 2009.

Kuradi jõhker Eesti!

Eesti ühiskond on nagu hüään, kes armutult rebib lõhki nõrgad ja jätab preeriasse surema. See preeria võib olla Tallinnas Kopli, Tartus Hiinalinn või Kagu-Eesti tervikuna.

Keskmise eestlase moraalsed väärtused on pärit C-kategooria kauboifilmist. Video on piraat, muidugi, internetist tõmmatud või Sadamarketist ostetud.

Rääkides loomadest: eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup, aga ka sõitis nagu šimpans, ettearvamatult ja ohtlikult. Loodan, et ei tee ülekohut šimpansitele. Neid ahve näeb igal kellaajal Hobujaama ristmikul, kus nad pööravad Laikmaa tänavalt tulles liiklusreegleid eirates vasakule Narva maanteele. Surmaralli jätkub ilma takistusteta.

On siis ime, et tuhanded eestlased valivad kolimise välismaale? Masspõgenemine Eestist kogub hoogu. Helsingi piirkonnas peavad koolid palkama juurde eesti ja vene keele õpetajaid. Tere tulemast! Elukeskkond, mis peab lugu õiglusest, demokraatiast ja turvalisest elust, ahvatleb.

Ise soovitan igale eestlasele, kellel see vähegi võimalik, kolida Eestist minema. Kohe. Ruttu. Kindlasti. Naasete 20–30 aasta pärast ja toote kaasa väärika eluviisi ja kõrgema moraali. Võib-olla juba enne seda on Euroopa Liit kehtestanud viimaks ühtse sotsiaalpoliitika, Eesti poliitikute kiuste, mis võiks olla päästerõngaks Eesti nõrgematele.

Pole ka ime, et välismaale Soome pürgivatel Eesti ettevõtetel on probleeme just nimelt moraaliga. Kõik mäletavad Tallinki juhtide sigatsemist laeva peal. Ka teehooldusfirma Teho seiklused Soomes ei näidanud eriti kõrget moraali. Soome ehitajate liidu koduleheküljelt leiate kümnete Eesti ehitusfirmade nime, keda enam ei lasta Soome ehitustele maksmata palkade või päevaraha tõttu.

Eile nägin ma Eestimaad, kuradi jõhker oli, kuradi raisk!

Tallinn on kui Absurdistan (56)

Saada Prindi

Sami Lotila, majandusajakirja Talouselämä korrespondent Tallinnas
31.07.2008

(Andres Varustin)

http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000100/404414a9-3aa8-463e-9ee9-a518b1edacd5.jpg

(Andres Varustin)

(Andres Varustin)

Tallinna vanalinna kalli hotelli noored töötegijad kutsuvad oma kliente jobudeks. Kliendid ei mõista, et neid on solvatud, sest 98 protsenti ei oska kohalikku keelt. Hotelli juhtki on välismaalane.

Miks nad siis kliente mõnitavad? Nad on lapselikud, aga asi on ka ebaprofessionaalsuses ja ametiväärikuse puudumises.

Soome turist on kuningas

Soome turistide arvates on Tallinna suurim probleem just nimelt klienditeenindajate ametioskuste puudumine. Ettekandjad ei tea, millest toiduannus koosneb, baarmenid ei oska õigesti kokteile teha. Tallinna postimaja läheduses asuva hotelli portjee ei teadnud eelmisel nädalal, mis on Kadriorg ja kuidas sinna võiks jõuda.

Tallinna kohutavalt kiiresti tõusnud hinnatase pole siiski soomlasi heidutanud, sest nende jaoks ei ole Tallinn märkimisväärselt kallinenud.

90 protsenti soomlastest ostab Tallinna-reisi vaid siis, kui saab selle sigaodavalt. Sestap reisikorraldajad ja laevafirmad lasevad hinnad alandlikult väga madalale, lisaks tingivad soomlaste jaoks ka hotellihindu. Kõige odavamalt saab soomlane edasi-tagasi laevapileti ja hotelli Tallinnast 40 euro ehk 600 krooniga.

Kui Tallinna hotellis ööbib kõrvuti tubades soome ja eesti pere, siis on eesti pere tõenäoliselt maksnud selle eest kaks korda rohkem. Mitmed siinsed restoranidki teevad soomlastele soodustusi.

Meeldib see või mitte, aga Tallinna hotellide klientidest 60 protsenti on Soomest. Välismaa klientidest moodustavad soomlased 70 protsenti. Geograafiliste põhjuste tõttu soomlaste osakaal ei lange enne, kui vene turistide arv hakkab plahvatuslikult tõusma. See ei oleks kõigile meeltmööda.

Tallinn unistab kvaliteetturistidest, aga saab siia hinnateadlikud, kõige pärast tingivad keskklassi soomlased. Kvaliteetturistid käivad kvaliteetsetes reisikohtades. Rootslaste, kes on taseme asjatundjad, arv Tallinna hotellides väheneb.

Soomlaste reisimine Tallinna on kasvanud tänu Viking Line’i ja Tallink Silja uutele laevadele ja nende tutvumissoodustustele. Laevade vananedes soomlaste huvi taas langeb.

Kahjuks ei suuda Eesti pealinn ikka veel turistidele eriti muud pakkuda kui odavat reisipaketti ja vanalinna. Vaatamisväärsusi on vähe, pole ainsatki Linnamäe ja Legolandi sarnast koguperepaika. Vaatamisväärsuste loomisesse pole soovinud investeerida ei eraettevõtjad ega ka linn või riik. Vabaduse väljakule ilmselt tõusvast vabadussambast vaevalt kujuneb positiivses mõttes vaatamisväärsus.

Ikka odav viin

Reklaami- ja PR-tööst ei tundu isegi Tallinna turismiamet olevat huvitatud. Kirjutasin eelmisel suvel Tallinna reisijuhti Soome turule ja palusin turismiametilt soovitada sellesse 10 vaatamisväärsust – Tallinna Top 10. Vastuseks sain vaikuse.

Kongressi- ja messiturismi jaoks puuduvad Tallinnas piisavalt suured ja nüüdisaegsed ruumid, ja tundub, et ka Linnahalli ei uuendata messikeskuseks. Need jõukad turistid suunduvad nüüd Helsingisse ja Riiga.

Investeeringute puudujääke kurdavad ka soome turistid. Linn ei investeeri parkidesse, pinkidesse ja rohealadesse, või investeerib liiga aeglaselt. Üks purskkaev ja paar haisvat välikäimlat Kanuti aias ei ole veel piisav.

Tallinn ei püüa pakkuda kogu aeg midagi uut, ilusat ja põnevat, vaid seisab peamiselt halli ja lagunenud välimusega. Muutust ei ole oodata enne, kui linn hakkab suhtuma linnapildi kujundamisse tõsiselt ja võtab investeeringuteks piisavalt palju laenu. Tulumaksubaas on Eestis nii õhuke, et selle rahaga ei saada Eesti pealinna iial korda. Laenu võtmine investeeringuteks on ka märk sellest, et linn suhtub oma tulevikku optimistlikult.

Siiani pole Tallinna linnapilti arendatud euroopaliku tava kohaselt, vaid kasumiahnete kinnisvaraarendajate ettekirjutuste järgi. Tulemus on niisugune, nagu ta on – peamiselt külm, kole ja kaootiline. Soovitan tutvuda World Trade Centeri laiendamisprojektiga.

Üldjoontes on Tallinn ikka veel üks Absurdistan, kus jalakäijate tee võib olla 20 sentimeetrit lai ja lõppeda poole pealt. Sõiduteel puudub vihmavee äravool, valgusfoor näitab kõigile punast tuld ja ümbersõidu teeviidad on vaid eesti keeles. Välismaalane vaevalt saab aru, mida tähendab "Kaarli puiestee on suletud".

Imekspandav on seegi, et Tallinna kesklinnas pole ainsatki korralikku jalgrattateed, isegi mitte peateede kõrval. Võrdlus rikka Helsingiga on ebaõiglane, aga seal pakub linn turistidele tasuta City Bike’i jalgrattaid.

Turist ei tule Tallinna otsima Wifit ja Hifit, vaid inimsõbralikkust ja keskaegset ajalugu. Siit-sealt ta seda ka leiab. Muidugi on suur pluss ka see, et viina hind on ikka veel suhteliselt madal

Soome ajakirjanik Sami Lotila kaunite daamidega. (Arno Saar)

Sami Lotila: "Hakkame homodeks!" (61)

Saada Prindi

Toimetas Kristin Aasma
12.01.2009 18:44

Eestis elava soome ajakirjaniku Sami Lotila arvates on eesti meestes nii palju homoviha ja -hirmu, et tema hakkaks solidaarsusest homoks ning hiljem võiks ta öelda, et Eesti tegi temast homo.

"Eestlaste homoviha tekitab nii palju vastumeelsust ja antipaatiat, et mina, andunud heteroseksuaal, olen kavatsenud hakata homoks puhtalt solidaarsusest. Minu veel kirjutamata mälestuste pealkiri oleks: Eesti tegi minust homo.

Üks põhjus eesti meeste homohirmule on muidugi mälestused Nõukogude armeest. Seksuaalkuriteod punaarmees oleks tähtis ja isegi vältimatu uuringuteema Eesti teadlastele. Või kas me, soomlased, peame lahti seletama ka selle, eestlastele endale liiga valusa teema?

Liiga paljud eestlased on laisad, passiivsed ja ükskõiksed ja nii on ka Eesti homod. Tuntub, et Eesti homod isegi ei ürita leevendada ühiskonna eelarvamusi enda kohta. Eestis pole veel ühtegi tõsiseltvõetava seksuaalvähemuste ühingut või survegruppi, mis lööks kaasa Eesti ühiskonna arengus. Homodel on aeg hakata tungivalt nõudma oma õigusi. On juba aeg astuda kapist välja.

Euroopa viie kõige jõukama riigi hulga Eesti ei saa järgmise 100 aasta jooksul - kui üldse kunagi. Eestlastel ongi aeg valida endale realistlikum eesmärk: viime Eesti Euroopa viie kõige homolikuma riigi hulka!

Eesti parlamendil ja presidendilossil teatavasti juba on tore roosa värv. See on hea algus.

7. November. Laupäev

7. November.
Hommikul silmad lahti tehes teadsin, et kell on 8.36.
Käisin vetsus, panin osaliselt riidesse ja vaatasin mobiililt kella- 8.25.
Kohv ja Tänase surmapäevaga jogurt on hommikusöök.

Sõitsin korra lohjale ja sama teed tagasi. Lasin tagaklaasil oleval lumekuhilal sulada.

Teel olles möödusin K-Marketist. Market jääb üürikorterist vast kolme kilomeetri kaugusele.
Majaees jäin raadiosaadet kuulama ja ilma ning ümbritsevat kaema.
Vanem punase mantliga naine lükkas ratastel liikumisraami mille vasak tagumine ja parem esimene ratas istusid lörtsisegusena poritiibades kinni. Sangas rippus K-Marketi kilekott.
Väike jaluituskäik..?
Pagasnikust asju võttes ja luuki kinni lüües kadus ka tagaklaasil olev märg lumevaip.

Eilsest sain neti. Keegi ei helistanud tagasi. Ei mulle ei Tonile. Lihtsalt oli olemas, kui töölt tulin. Modemi Kaabli lamp põleb nagu naelaga kinni löödult.

Parandasin Arvutitooli. Sedasama mida nüüdsest ka eesti maximats (parandus: maximast) müüakse hinnaga 300- vms. Minul on soomest ostetud ja mõned aastad tagasi. Seljatoe plastiktugevdus murdub mis peaks leeniosa hoidma sirgena. Tagajärjeks on seljatoe allapaindumine samasse asendisse nagu põhjaosa. Mõningane loksumine on ettemärgitud, et selg leiaks parima toe, kuid tugevat survet see tool ei taha-.-


Pole eriti mõelnud mida on korterisse veel vaja. Muud mõtted ja tegemised.
Täna lükkasin diivani otsaseina ja vaatan, et lealamp peaks rohkem valgust andma- see selline paberist kera ja ei nõua võimsat pirni.
Põrandapesuks tarvis ka moppi ja mopiämbrit. Muidugi põrandavaip ja siis oleks tolmuimejat vaja. Mõtlen, et ei hakka siin üleliia kulutama ja samas ka mitte vanu asju kokku koguma. Olgu see mis on ja natuke rohkem. Kui siis midagi uut ja värsket ja soodsat.
Sööginõusid võiks mõned topelt olla. Printeri (skänner, koopiamasin) saan eestist kaasa. Pole otseselt vaja, kuid sellele arvutile sai ostetud ja seisab kasutult. Muidugi pole ka tinti.

Kui ameerikas on detroit piirkonnaks kus autotehased- siis minu elupaika ümbritsevad müügisalongid