ellu28

tai

http://youtu.be/xuMRNEcHFnI

Sa oled elanud poole oma elust nii, et igal inimesel on sinu kohta oma arvamus, hinnang, teadmine. Sinu kohta võidakse rääkida mida tahes, mõnuga haiget teha, sest – sa oled ju Anu Saagim, sa kannatad kõik ära! Ühel hetkel avaneb võimalus testida iseenda tugevust, ja mis veelgi tähtsam, avaneb võimalus näidata oma vaenlastele, milline on «päris Anu Saagim».

Selleks pole vaja teha midagi muud, kui minna sisuliselt vanglasse. Lootusrikka plaaniga, et ehk kolmeks nädalaks, kuid sellest kujuneb kuue nädala pikkune puuris elamine.

Kui Saagimile tehti sel kevadel ettepanek osaleda maailmas ülimalt tuntud ja populaarses «Big Brotheri» («Suur Vend») saateformaadis, Soome projektis, kuhu olid kutsutud ainult kuulsused, olid just Soome sõbrad need, kes soovitasid tal saates osaleda. «Mine! Näita ennast!»
Ööpäev enne saate algust olid kõik osalejad hotellitoas karantiinis. Neid küsitleti, testiti, viidi läbi psühhiaatriline kontroll. Saagimi puhul psühhiaater ehmus: midagi on valesti... Ei ole hirme, närvilisust, paanikat, küsimusi. «Sest ma olin valmis. Kui olen otsuse langetanud, siis mis seal enam ohkida! Tuleb minna, kogu moos.»

Kõigi 12 saates osaleja kõrvale seati selleks ajaks valvur juhuks, kui keegi peaks ümber mõtlema, aknast välja hüppama ja põgenema. See mõte käis ka Saagimil paar korda peast läbi. Kuid uksed olid suletud ja ühel hetkel oledki justkui valge hiir laboratooriumis, peegelseintega ruumis, 24 tundi kaamerate all, trellide taga. Ventilatsioon töötab, aga kogu aeg on hapnikupuuduse tunne. Higistad, ärevus, külmavärinad.
Anu jagab oma kogemust, õudust ja rõõmu ning teda veidigi tundev inimene kuuleb ja tunneb ära ekstreemsetes oludes välja tulnud Päris Anu Saagimi.
***
Pikem jutt->http://www.elu24.ee/2566336/paris-saagim

aamata

Peopesas on eestimaa kujutis.
Keerasin,, kruvikeeraja kooris pihku, ühesõnaga Vigastus.
Sellega saan end ehtida ehk nädala.
Parem peenike (eestima) pihus, kui austraalia näos.


Mina, ettevõtjana tahan teha koostööd ühe kindla teenindusega. (võib ka kahe, kolmega, kuid nii tekivad kontrastid u nagu armuke vs abikaasa, hilisemalt loomulik koostöö terve maailmaga) Olles alustanud, ei soovi määratult masse sisse tuua, seetõttu alustan mõne tootega nädalas. Soovin, et minu toode oleks heas seltskonnas, töös. Piisavalt okeilt lahendatud. Olles ka ise täiesti tavaline teenuse sisseostja. Ei midagi enamat. Teiseltpoolt, teeninduses vaadatakse minu toodet ja langetakse mingisse nõiauttu, et midagi markantset, midagi erilist, esmajärjekorralist, eriti põhjalikult teha. Tekib koom. Eestlaslik pseudopõhjalikkus. Olen midagi taolist kogenud, ka pealesurutuna otsese tööandja poolt. Piir. Seda ei ole vaja, soovin vaid, et teenindusega saaks arvestada, hinnapiir on nagunii teada. Et saaksime kõik koos hakkama ja tulevikule mõelda. Hetkehigi ei loe. Eesmärgid ja võimalus tugineda teie teenindusele. Pikem tee orgasmini.

Sundimatu rõõm teha koostööd.

Inimesed vs elektriautod.

Inimesed on ühest asjast veidi valesti aru saanud.
Pole nad tabanud üht olulilt tõika.

Nimelt Soomes ei ole tulnukaid.

Kõik peab olema kindel, väljaöeldu on keskmise normi piiresse jääv, mis saab lihaks.
Usuvad sõna, sõnal on jõud. Sisu. Seetõttu on soomlased oma sõnades täpsed, konkreetsed.
Sina ei armasta mind, saab lihaks.
Ma ei soovi sind kunagi näha, saab lihaks.
See on kehv auto, saab lihaks.
Mul on igav, saab lihaks.
Need auto rehvid on vanad, (soome) saab lihaks. vs need auto rehvid on väga head, saab lihaks (eesti)
Hinnad tõusevad ja toiduained muutuvad maitsetumaks, saab lihaks.
Seetõttu ei ole Soomes tulnukaid, on ulkomaalased kes on luust ja lihast.
Asendamaks muid väliseid tegelasi. Muid pole vajagi. Asendab täiesti.
Tulnukad ei ole konkreetsed, nagu ulkomaalased, mis vahet?!

Tegelikult millest tahtsin kirjutada esimest lauset trükkides.
Inimesed on ühest asjast valesti aimu saanud.
Abivajajaid või muidu õnnetuid inimesi ei pea ignoreerima. Tuues põhjenduseks, et hoiad end nii s**ast eemal, kui vaatad mööda. Reglementeeritud olukorras me oleme heatahtliku pilguga, naeratame, ei kiirusta mööda, käitume sundimatult, teeme välja.
Teine äärmus on liigne hoolivus, enese energia maha laadimine teiste hüveks.
Tuleb hoida end. Lihtne näide: Akut laeb gerneraator, kui auto sõidab. Seisva auto akut ei lae tegelikult miski, nii on ka meiega. Me laeme end esmalt, et samas teisi oma energiaga pakatada. Kui seisatame liigselt on ka akud kotis. Abivajajad, õnnetud jms on akuta ja vajavad vaid me energiast pisikest osa, et tärgata. Käima peale saada. Kommunikatsioon. (see mida riik teeb või ei tee ei puutu hetkel kirjutisse ega karjainstikti omava inimese asja)

Minul võttis selle loo trükkimine aega kümme minutit, tegin lugejatest välja.
Loo mahalugemine võtab kaks minutit.
Lihtne naeratus, seisatamine, märkamine teeb murdosa sellestki ajast.
 Uskuge, see täidab igaühe akut. Nn kiirlaadija.
 Mingid isegi armuvad nii.
Aga ma ei saa öelda, et valige kellega, esmalt ikka rõhutud vaevatud, õnnetud. :)
(On ka vanema kraamipealt käivaid inimesi kui vahetu energ. Kõik koos samas linnaruumis, ühtses ummikus :) võrduseks bensiin, diiselautod vs elekter..)

ananass

Neid ridu kirjutades heidan end voodile, tegelikult heidan jopi, ehk leiab koha eelkõneldud mööblitüki kõrval toolil.
Päriselt ei visanud, heitsin nagu kerge südamega, kergekäeliselt, kerge jope.
Voodile istusin, võtsin istet, TAAS SAMA VOODI.. Mitte küll magama, aeg polnud küps.
Vihm oli õuest tulles kleepunud sellelesamae jopile, avasin akna, et lubada õhul sekkuda. Sekund hiljem sulgesin akna, et teisel käigul lülitada sisse konditsioneer - mda polnud kasutanud ehk kuu. Tuleb meelde vahemäng, kui olin riputanud pesu kuivama, ning siis seadme abil niiskust välja juhatanud. Lämbel suvepäeval oli õhu puhtakslööjal rohkem tegemist.
Kes vaid mäletab. Kes lubab mäletada.