Krobeline jääkest ründas aina.
..Ainus viis laevale jõuda oli keerata kogu soojus esiklaasile ja klaasipuhastite tööd mitte peatada.
Samas sõidukiirust oluliselt vähendamata, jälgides teeäärtes seisatanud jäätunud autosid.
Nii pea need kaks tundi.
Kohale jõudes oli näha, et krobelised kihid jääd katsid suurema osa autost, jää paksus oli kohati paari sentimeetrine, esiklaasil- sinna kuhu kojamehe luud ei ulatunud oli märgatav üleminek puhtalt klaasilt kihiliseks jäämassiks.
Harva esinev see jäävihm.
Teede libedust ei mäleta. Täna siis taas kuskil sama asi, pole sõidus ei tea midagi :)
https://tartu.postimees.ee/6472834/jaavihm-teeb-teed-eluohtlikult-libedaks?_ga=2.114167047.1824704782.1544079897-812399369.1527134654
laupäev, 8. detsember 2018
neljapäev, 6. detsember 2018
teisipäev, 4. detsember 2018
Unenägu
Mäletan, et üks minu haigemaid laevasõite oli Tallinnast Helsingisse, ööbimisega laeval. Hommikuse saabumisega tööle. Õhtune algus oli okei- sai suht kohe end kajutisse magama suunata. (oli hiline väljumine, seega päev ringi joostud) Kajut sisaldas ilmselt miinimumi, kuid ajas asja ära. Hommikusöögipakett tol ajal polnud midagi väärt, aga leidus seegi. Õun, jogurt. Selle saamiseks sai õhtuse vööndi järjekorras viibida. Sellega oli korras, vaid hommikune äratus oli varajane ja antud kajut päevavalgust ei sisaldanud- aken puudus. See oli selline proovikas, et ei tellinud mingeid ekstralisasid nagu nt aken, saaks vaid kohe magama. Sel hetkel peal öist magamatuse tunnet oleks soovinud midagi mis viitaks elule- akent. Või lihtsalt edasi magada. Lamp põlema ja riidesse ja autotekile. Napp ärkamine ja minek. Töökoht jääb poolele teele ja kell näitas, et justkui võiks juba minna sinna. Pool sitse oli äkki. Halvim oli juhus, et töökoha väravad olid veel kinni ja pidin korraks koju magama minema- sealt siis ca 10 km, et uuesti tõusta ja tööle. Mis polnud paha valik, eriti kui oled harjunud tsükliunega end kokku võtma. Olid erinevad tooted autos, mille tööjuurde maha panekust olin mõelnud sel varajasemal tunnil, see päädis siis sel õigel ajal ja tunnil oma valmisolekuga.
Haigemaid laevasõite, aga mitte see kõige haigem. Umbes top 10 kuues või seitsmes. Iseenesest polnud paha, kuigi kajut justkui lubab ja annab, teistpidi võtab varajane äratus kõik eelneva. Paari aasta tagune juhtum. Mingid perioodid on kajutis ja laevas üldse kuidagi rõske ja raske olla. Rohkem ma ei mõtle, et tahaks kajutist otse tööle tõusta. Töö on selline asi, et mugavus on olulisem mõnest asjast.
esmaspäev, 3. detsember 2018
Semu ja kana.
"Uus lasteraamat, mille esitlusel viibisin"
Juhtumisi raamatupoodi väisate sai selgeks, et midagi põnevat on tulemas. Ja nii oligi, polnud vaja isegi süveneda, kõik loeti ette. Ehk siis osa sellest..
Küsimused olid põnevad. Kuigi mitmed vastused seda põnevamad..
Üks õnnetu laps oli ka vastanud aga keegi ei kuulnud. Neiu punase kleidiga siis kinnitas põlvepikukesele, et tema on nii vana ja ei kuule hästi, poiss sai ka auhinna. Polnud vana see ettelugeja ja küsimuste esitaja, lollitas niisama ära noore poisi.
**
See E. Raasukese kohta käiv lugu on puhas umbluu... Liiga teisel planeedil ja kohalik kulg on vähe teisest puust.. Nt viimases K. Lusti saates juttu sellest. Mina aplodeerin Raasukese sõnadele, solvumine Raasukse suhtes saab olla isiklik ja seda isiklikku on kole kahju panna suure kella pendli külge rippu.. Külmub ära.
Muidugi on võim riski piiril ja isiklikud tunded peaks hajutama laiemale pinnale, et oleks okei see ühemehe masinvärksüsteemist tulenev tulem mis jõuab ootusärevasse publikumi. Ja publikum on meite maakamaral räme.
Praegu on nii, et väikesest tõukest lendab enamat kui tolm. Relvad ja hangud on primaarne.
Linnupoja avatud suud..
Üllatav alguses, hiljem antakse aega harjuda.
Te ei tahaks ju tapelda küsimuses "miks venib Tallinna- Helsingi tunneli ehitus!?"
Ettelugemised on lahedad.
Juhtumisi raamatupoodi väisate sai selgeks, et midagi põnevat on tulemas. Ja nii oligi, polnud vaja isegi süveneda, kõik loeti ette. Ehk siis osa sellest..
Küsimused olid põnevad. Kuigi mitmed vastused seda põnevamad..
Üks õnnetu laps oli ka vastanud aga keegi ei kuulnud. Neiu punase kleidiga siis kinnitas põlvepikukesele, et tema on nii vana ja ei kuule hästi, poiss sai ka auhinna. Polnud vana see ettelugeja ja küsimuste esitaja, lollitas niisama ära noore poisi.
**
See E. Raasukese kohta käiv lugu on puhas umbluu... Liiga teisel planeedil ja kohalik kulg on vähe teisest puust.. Nt viimases K. Lusti saates juttu sellest. Mina aplodeerin Raasukese sõnadele, solvumine Raasukse suhtes saab olla isiklik ja seda isiklikku on kole kahju panna suure kella pendli külge rippu.. Külmub ära.
Muidugi on võim riski piiril ja isiklikud tunded peaks hajutama laiemale pinnale, et oleks okei see ühemehe masinvärksüsteemist tulenev tulem mis jõuab ootusärevasse publikumi. Ja publikum on meite maakamaral räme.
Praegu on nii, et väikesest tõukest lendab enamat kui tolm. Relvad ja hangud on primaarne.
Linnupoja avatud suud..
Üllatav alguses, hiljem antakse aega harjuda.
Te ei tahaks ju tapelda küsimuses "miks venib Tallinna- Helsingi tunneli ehitus!?"
Ettelugemised on lahedad.
Juured
"Kas on eriline vahe olla viineripaki viimane ära söödud isend?"
Mitte esimene, mitte kolmanda päeva viiner, vaid see mis leiab oma lõpu sel viiendal päeval peale paki avamist.
Püsida uhkena tipus, võita konkurente. Ja saada söödud.
Kõik on algusest peale korraldatud. Mitte mingit vahet.
Järjekord on juhus.
Ütle seda poes, käru kassapoole lükates.
Mitte esimene, mitte kolmanda päeva viiner, vaid see mis leiab oma lõpu sel viiendal päeval peale paki avamist.
Püsida uhkena tipus, võita konkurente. Ja saada söödud.
Kõik on algusest peale korraldatud. Mitte mingit vahet.
Järjekord on juhus.
Ütle seda poes, käru kassapoole lükates.
pühapäev, 2. detsember 2018
Vastumürk tervisele.
Film 2017 aasta algusest. Õuduspõnevik mille põhiliseks miinuseks peetakse arvukad loogikavead. Seevastu vaatajale jääb alles põnev ja arenev koomiksilaadne sündmuste jada. Meelelahutus mis lubab endas kanda, kaasa mõelda. Ebaloogikast johtuv jääb järelemõtlemiseks.
Tellimine:
Postitused (Atom)