kolmapäev, 4. september 2013

Möödudes uusehitisest laskus ninna betooni ja mulla lõhn.


Õhtuks või kogu ülejäänud eluks.
 
 Tõenäoliselt leiab selle keegi janune. Keegi kes ihkab ehk elu? Hetkeks võis nii mõnigi seltskonnast nii mõelda. Mõlgutada või nii, olles tegijad süsteemide valdkonnas.  Plaan iseenesest ei jookse liiva. SedaanPassat lubas märkamatut tegevust. Oli tegu rahvaauto eelviimase tulemisega. Nii jäi tegevus märgatavaks vaid passatiusku inimestele. Keda tõsi küll - selles riigis jagus ohtralt.
Õhtuks jäi auto kõrbesse.

Ülejäänud uimerdajatest eristas nende tegevust teadvus ja sihikindlus.
 
Järgneval keskpäeval liikusid mehed võimalikult seina ääri mööda, autoks leidis keegi Mazda mõneti tasakaaluka linnaauto "2".
Jeremy Clarkson oli sarnast teinud, lubades tütrele järgi minna tagasihoidliku autoga.
GT istus tagapingile. Ta polnud kunagi midagi sarnast tundnud, või oli unustanud eelnevad korrad. Need kunagi.. Rahu voolas peal, all ja sees, (lisaks meelemürkidele)  vaadates ülilihtsustatud autosalongi enda ümber.. Kõik ei ole veel päriselt kadunud.
Manuaalkasti kang liikus muidu automatiseeritusega harjunud juhi käes nobedalt. 
Eesmärgipärane tegevus toodab, st. päev saab teise tähenduse.
-//-
Võiks öelda kirgaspunane meeleolu jälitas neid.
 
See oli punane auto mis neist kolmandana maha jäi. Vastavalt meeleolule kirgaspunane, mille kaassõitja või tagapingil istumine on teisejärguline. Lühend võis olla umbes 3 ser. bmw või sarnast. Nii mõneaastane. Kui oled teist päeva tsüklis on umbkaudne mudelimääratlus ja kõrvaliste vastuvõetav.

Kõik need eelmised õhtud ja tegemised jäid maha, süvendades vagu ajateljel. Aeg ja autod jäid koertele, neile kes hauguvad, kui karavan oma rada jätkas. Ballastiks kujunedes. Lukustatuna ja võtmeid merre heites.
Viljad noppis ta eeslinahast vöökotti. Kogu meelteseisund kulus ajaruumis viibimisele, oma sammude tegemisele.
Oli ta istunud seal kus juhtimisvõimeid polnud tarvis, kõrvalseisjana pole raske ka tappa.  

Viimasel õhtul avas mõned ööpäevad kõrvalisel tänaval seisnud lukustamata auto ukse. Esmalt luges üle pedaalid, peas kumises, suus oli endiselt mõru tammetõru maitse. Maailm kumises. Kõige rohkem häiris teda suunatule plõksumise kahekordistumine. kahekordistumine.  Peale selle nägi ta üllatavaid asju mida neil tavalistel päevadel ei näe. Näiteks tänavavalgustuspostid koogutasid autopoole, justkui otsides midagi keelatut.
Võiks öelda, et ta nägi värve.
Hiljuti ülevaatusel käinud vanake, ühegi veata läbi tulnud auto lubas pedaali põhja suruda. Mida poldud päris ammu teinud. Kõige puhtam olevus sel ringil ärkas ellu, SURUDES FÜÜSILISELT juhi pea ja õlad sügavale istmepatja. Midagi sellist suudab keskealine abielupaar, kui vaid lubada, küsida. Omavahel.
Sellele autole sai booneseks pääseda finishisse.

Harjumuslik jälgede peitmine lubas viimasele korrusele tõustes vajutada enne väljumist lifti number "üks" nuppu.
Teda pole siin mitte kunagi olnud.
Uks sulgus hullumeelsete päevade järel.

Õhtul leidis kapist Saaremaa õlle.
Lihtsad asjad väärtustavad ja saavad väärtustatud. Kõige lihtsam valem armastusele.


/////////////////////////////////////////////////////////////////////

Kuskil jjutu sees mainisin, et tahan daamiga koos teha midagi ja sain lohutava vastuse, et kindlasti kunagi leian kellegi daami kellega koos olla:) (õhkõrn roosa ohe sinna otsa)
Ometi ma ei mõelnud seda nii, oli see, et tule, ole ja homme uued mõtted. Mitte mingit paanikat, ega pitsi-satsilist unelmat ei olnud selle asjaga seotud. Puhas realism ja suhtlus. Mida vajame kõik ja kas just igapäev, kuid loomuliku osana võiks mõelda. Nagu hommikune kohv või aktuaalne kaamera või talverehvid või kontsaking.
Küsimus isegi oli selline, et oot, küsin ja siis tõttan edasi kartulit praadima.
Nii te jäätegi oma unelmmehi otsima. Ja saate mingi kes oskab olla. Mitte selle keda otsite.
Ja nii ka õpetus mulle, et ära küsi, ole, tee.

teisipäev, 3. september 2013

Aprill.

Ma tean - seda on raske kujutleda. End hetkega kevadesse. Aprillikuusse.
On suve lõpp ja mõelda praegusest hetkest, kui aprillist oleks vale.
Kuid kas kannatab võrdlusmomenti?
Vaatame nimelt siis nii.
Arvestusega kui novembrile vastab veebruar.
Kui septembrile vastab aprill.
Kui maile vastab august.
Arvestusega, et esimese kuu algusele vastab teise kuu lõpp.
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8,  9, 10, 11, 12
See on siis lähim sarnase päikseloojumise, tõusuga aeg, samas ka soojusteemperatuurid vastavalt kas tõusu või langusteel.
Võivad olla sarnasel joonel, vastavalt märkides, et jun/jul ja dec/jan on teljekuud.
Tänane september on tagantpoolt neljas kuu. sealt edasi neljas kuu on aprill.
Sept algus vs aprilli lõpp.
Täna on sarnane aprillilõpule, kus võime rõõmustada sooja päikeseeest, üsna valgete hommikute ja õhtute eest ja õues valitsevad (juba/veel) soojakraadid.
Volbriaeg oli just nii.
Ja see kevadtuul on teadagi..

 13-15 sept pean ametlikku sünnipäeva, üsna soe. Lumeta. Tuul jahe. Kena kevade. Õhtud valged.

 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...