Pineva ootuse järel, et midagi juhtuks ei juhtu tavaliselt midagi või läheb seis sitemaks.
Pole tegu isikliku arvamusega, pigem sissejuhatusena mõeldud eelmisele postile, mis ka rohkem selline ajaviitenurgake. Tehtud see sai napilt tund+ ja pilt on varastatud.
Kui kellelgi on postitusest mingit kasu siis hea.



Vasakpoolne ventilatsiooni

juhtimiseks vajalik detail, parempoolne

ja keskmised asetsevad ühtses ehisliistus.

Märksõnad.

DASH FRESH AIR VENT GRILL knob bmw e90

Heebel, RIBI, nõelasilm.

 

 Hellou!

Veidi võimalust näppu harjutada, nimelt otsustasin leida võime sõiduauto BMW ventilatsiooni avade ees asuvate heeblite kinnistamise osas. Välimuses siis selline lugu, et heeblid justkui süsteemi osa, kuid lähemalt vaadates on detail surutud kahe paraleelribi vahele ja sellega antud tegelase teovõime piirdub.
Esmalt otsisin internetist vastavat plaani. Seda leidmata, saades vihjeid- neid mitte uskudes võtsin interjööri iluliistu koos õhutusavadel olevate ribisüsteemidega köögilauale pikali. (käib lihtsalt)
Esmalt muidugi liist on õrn, varasema E46 samalaadse, kuid hulga tugevamaga ei saa võrrelda.

Paraku on nii, et uue ajastu olemisega autodel (ehis)detailid märgatavalt õhenenud.

Vihjed siis mainisid, et ega polegi suurt midagi teha, kui vaid fassaaditööd. Liistu tagant saab muidugi vastavad võreraamistikud kätte, kuid võred ise on kinnitatud täpselt nii, et pole nõrgamat lüli mida tagantpoolt tulles järele lastes võiks jõuda esimese võre tagusesse lähimaailma.

Salongist vaadates on nii, et heebel kinnitub eelviimasele ribile. Detail on kahest osast kokku liimitud. Tagumine ja esimene osa, käib vajutades klõpsuga kinni. Vahel õhuke liim.
Suurem matemaatika on olukorras kus ribid jäävad oma kohale, püüda tagumine heeblipõhi fikseerida asendisse, et saaks liimi ja klõpsuga pooled ühendada.  Täpselt nii lihtne ongi.
Üsna tihe on see õhu võimalik juhtimine. Ribisid nii ja naapidi.
Kui nüüd ribid käänata vastavalt oma tahtele avatuks, saab tagant kruvikeerajaga toetuspunkti heebli põhjale, kuid ka siin on teat ääremärkusel vaja kõlada, nimelt heebli põhi jääb paremini asendisse, kui algselt väline ribi sirgelt, seejärel ülemisse asendisse keerata, (õhusuund üles) Pööramiseks saab kasutada vaba heebli ülemist poolt. Nii fikseerub heeblipõhi sedavõrra vastu plastikkorpuse põhja, et tagant toetav kruvikeeraja suudab nõnda detaile paigal hoida. Enne liimi tuleks kontrollida detaili 100% asetust. Vajadusel kasvõi hambaorgiga õrnalt paika nihutada, tagumine toestus e kruvikeeraja peab samal ajal suutma heebli põhja paigal hoida.  Peab olema kindlalt ribi tagumise serva vastas, kergelt soonega vastu ribi.

Samal ajal on ette valmistatud superliim, tuletikk ja natuke mõistust.
Nimelt ühe käe tegevusena- teine hoiab korpust ja kruvikeerajat-  on kasutusel märgitud servaga tuletikk, mille märgitud otsaservale tilgutada veidi liimi. Tikul olev liimiosa tuleb viia ribide vahelt heebli põhja mõlemale küljele, ruumi on u kahe tuletiku jagu, seega on oluline mitte kasutada võimalust tikuga kuskile servimööda koperdama jääda. Ainus detail mis võib liimiga kokku puutuda on heebli kinnitatavad osad.  Liimi asetuse järel saab heebli pealmise osa põhja külge klõpsata. Liimi läheb täpselt nii vähe, kui tiku otsast kahele heebliküljele jagub. Klõps iseenesest hoiab liikumatut heeblit isegi kinni. Liim vajalik, et heebel saaks tulevikus oma tööd teha, heebeldada vasakult paremale ja ülevalt alla. Külmas ja kuumas. Nagu sa isegi 21+

Koheselt proovida detaili liikuvust ja seejärel saab võred tagasi liistu asetada.





Mängi mulle Mozardit anno 2011.

 Kes veel mäletab kunagist räppideoloogilist Maybachi, mis oli täpselt niipalju ümber lõigatud ja keevitatud kui võim üle käis ja vajadust oli. Meediakajastus oli lõpuks võtmetegevus antud autost loodud monstrumi juures. Võimalus 2004 a. Maybach 57 ümbelõikamist kahjutundega hinnata oli-  hoomatav sellega sama õhku hingates. (jah ka see auto on oma sõrmede ja istumise all olnud need mõned korrad, gaasi tallatud, pidurit vallatut. Piltidel võib olla suva nagu Facebooki selfied.)

Asjast. Nüüd mõtteis teha sarnast, silmi on jäänud kaks põhilist kandidaati. Skoda Superb ja Ford Mondeo. Uuest peast siis ikka. Kodumaa kamar ei talu liiga kallist huumorit, sestap on sobilikud väljaastujad suured keskklassi kuuluvad, kuid mitte kõige hirmutavama hinnaga, pealegi armastab eestlane maastikuautosid ja sestap ei ole kahju igas mõttes kuigi suur. Vaadates nüüd miinimumotsa, säästuvõimekust- Sierralõikur pole kunagi olnud eriti tänapäevases võtmes tegu hoopis teise asjaga.  Latiga vehkides mahub alla eelmise generatsiooni Toyota Auris.
Suhteliselt mittemidagiütlev auto.
Samas uue Aurise (Uuendusjärgne 2016 a mudel kui soovite) jätaks mängust välja- edasipüüdlik, samas kehva tunnetusega, ehk Toyotalik, edasipüüdlik ja fläsh. Like.
Lisaks on mitmeid muid võimalusi, kuid eeldan, et valik on ikkagi isiklikku laadi ja ei põhine mingitel juhustel. Nii nagu sündis MonstrumMaybach.
Absoluutselt kahju mul küll pole antud teemas enda isiklik nägemus kokku keevitada, vaid meediamulin (põhiline toode on just see) jääks vajaka ja seetõttu olen oma soovidega antud valdkonnas ootel, et mitte öelda pildist väljas.
Pildis olen Maybachi rooliga edasi.
Soovid: Päikest ja kuud ja midagi muud.

Lisan ühe tõlkimata artikli varasemast  BMW elektriauto katsetuste järgust, kus testiautod lähevad lõppfaasis pressialla.  Katsemudeliteks 1-seeria (eelnevalt ka mini) Tänapäeval on eelnenud katsetuste tõttu olemas BMW I3.

BMW ActiveE Prototüüp järgnevatele elektriautodele.