Liisinguturul vastassuunaline liiklus
Äripäev
http://www.ap3.ee/opinion/2012/4/1/liisinguturul-vastassuunaline-liiklus
Kuigi uute väljastatavate liisingkrediitide maht kasvas Eestis eelmisel aastal kokku 75%, jätkas liisingettevõtete koondportfell kahanemist, vähenedes aasta lõikes turuüleselt 3,5%, kirjutab Swedbank Liising ASi juhatuse esimees Sven Jürgenson.
Leaseurope’i andmetel kasvas Euroopa liisingturg 2011. aastal kokku 4,6%. Eestis oli vastav kasv koguni 75%. Ometi tegid lätlased, kellega ennast võrrelda armastame, veelgi suurema hüppe, kasvatades mahtusid lausa 90%. On ilmne, et nii suure aastase kasvu põhjuseks on 2010. aasta madal võrdlusbaas. Olgu siinjuures öeldud, et arvuliselt püsime sõidukite finantseerimises siiski alles aastas 2004! Nii olid meie Euroopa kolleegid võrdlusbaaside erinevusest tulenevalt rahul ka 4.6%-lise turumahu kasvu üle - kardeti ju, et ebakindel majanduskeskkond viib äri sootuks langusesse.
Eesti liisinguga maailmas esikohal
2011. aasta kontekstis eristub Eesti positiivselt ülejäänud Euroopast. Eesti liisingturg on kenasti jalad alla saanud, jätkates liikumist tõusujoonel. Eesti liisingturg on eristunud ja tõuseb ka täna selgelt esile kõrgeima liisingu kasutatavuse poolest. Kui Euroopas keskmiselt jääb see määr alla 20% ja USA-s veidi üle 30%, siis Eestis on vastav näitaja viimastel aastatel olnud üle 70%. Selle numbriga on Eesti maailmas juba mitmendat aastat esikohal. Liisingu kasutamine finantseerimisteenusena on eestlastele omane!
Kasvasid mullu pea kõik varagrupid – sõidukitest raudteeveeremini, ainsana vähenes IT tehnika finantseerimine. Kõigist lepingutest pooled sõlmitakse endiselt Tallinnas ja Harjumaal. Väike muutus on toimunud kasutusrendi ja kapitalirendi kasutamise proportsioonis, seda kapitalirendi kasuks. Samuti on märgata mõningast täisteenusliisingu kasutamise kasvu, viimast eriti suurettevõtete seas.
Samuti on jätkanud pikenemist keskmise liisingulepingu "kestvus". Kui veel kolm aastat tagasi sõlmis keskmine eestlane liisingulepingu viieks aastaks, otsustades aga vahetada sõiduvahendi teise aasta järel välja moodsama vastu, siis täna kasutatakse autot üha enam liisinguperioodi lõpuni. Harvad ei ole juhtumid, kui liisingperioodi pikendatakse veelgi – seda peamiselt eraisikute puhul. Selline suundumus on tinginud omakorda asjaolu, et kasutatud autode turg ei "tooda" ennast enam tagasitulevate liisinguautode näol piisavalt, mistõttu on asunud suur osa automüügi ettevõtteid vähekasutatud autosid Euroopast taas sisse tooma. Klientidele on see tänuväärne alternatiiv, sest sellised sõidukid on kohapeal tehniliselt kontrollitud ning automüüjad annavad toodud autodele sageli kaasa ka lisagarantii.
Osaliselt ka sellest tulenevalt on tagastatud liisinguautodega seotud kvaliteedivaidlusi olnud varasemast oluliselt vähem. Positiivne on ka see, et liisingfirmad saavad tegeleda taas oma põhitegevuse – krediteerimisega, kulutamata põhjendamatult palju energiat tagastatud liisinguvarade realiseerimisega seotud küsimustele.
2012. aasta tuleb põnev nii liisingfirmadele kui ka klientidele, sest 2007. aasta rekordilise automüügi tulemusel sõlmitud liisingulepingud hakkavad lõppema. Kliendid on valimas uusi sõidukeid ja vajavad finantseerimisel sageli liisingfirmade abi. Siiski tuleb arvestada, et muutuv majanduskeskkond ja finantseerijatele kohalduvad uued kapitalinõuded ei võimalda alati 2011. aastaga võrreldavaid et intressimäärasid. Prognoosime, et liisingturg kokku kasvab 2012. aasta jooksul mitte üle 15%, seejuures saab müügi edukusel üha määravamaks oskus oma klienti teenindada.
Sven Jürgenson
Swedbank Liising ASi juhatuse esimees
Swedbank Liising ASi juhatuse esimees
Äripäev
http://www.ap3.ee/opinion/2012/4/1/liisinguturul-vastassuunaline-liiklus
