Kindlasti paljud teist hoiavad mälestust suvisest heinamaast, Eestimaa rüpes, kus ritsikad laulmas, paik kus ei eksisteeri ebaõnne, valu..

Ühel päeval kirjutame, kanname läbi klaviatuuri omi mõtteid kuhugi serveritesse, või kes seda täpselt teab.. Järgmisel päeval oleme saatusejõul kusagile kantud.. kuhu, kes seda täpselt teab..
 Jääb see mis on salvestunud..





9 DETSEMBER 2012 

Täna tunnen, et energiat on rohkem ning kasutan võimalust teile kirjutamiseks. Tunnistan, et olin alla andmas, ootasin vaid lõppu sellele kõigele. Juba nädalaid ma pmst ei söö ning lihtsalt olen. Ka suhelda ei taha ma enam kellegagi. Olen langenud musta sügavasse masendusse. Eile võtsin kokku kogu oma jõu ning tahtmise ja helistasin oma perekonnale Eestis. Sain aru, et mul on abi vaja, et ma ei tule sellest üksi välja. Esmaspäeval ostan piletid oma vanaemale ja onule, kes on juba pikemat aega soovinud siia tulla. Olen alati seda edasi lükanud, olen alati põikpäiselt arvanud, et pean oma eluga ise hakkama saama, ja seda mistahes olukorras.
Täna hakkaisn regulaarselt võtma Lexotani, mis aitab ärevushäirete puhul. Vanaema sõnul peaksin laskma endale kirjutada antidepressante ning kui paar kuud tagasi oleksin selle üle vaid naernud, siis nüüd ma arvan, et ma vajan neid. Ma loodan, et need annavad mulle jõudu ja tahet võitlemaks selle halva vastu mu sees.

Kärt.K.


Oli rõõm.



Aitäh.

Jääraja ja veevala ja sobivus.

Vaikne viimneveerand TOIDUPOES, müüja ja koristaja asjatavad kassadejuures. kõlab gong- "poe sulgemiseni on 15 minutit"
"JÄLLE vale aeg, kell on 52" kostub kassast.

Tuiskab ka siin, mitu päeva tuiskab. Temperatuur on miinuses.

Vot siis nalja. ei olegi nali.

 Kõik hea ja ilus on jäetud keskklassi piirile, allapoole. st väikeautod on saanud viimasel aastakümnel sarnast lähenemist. (Seetõttu on jõutud ekstra-minide arendusega kaugemale) Kaubikud ja väikekaubikud seevastu saavad kõik ebamugava ja lihtsa, kolisevad uksed kaasaarvatud. Jätkuvalt, nagu ka mahtuniversaal seisab kusagil sõiduauto ja kaubiku vahepeal. Peaaegu nagu koliseks, nagu laguneks, interjöör nagu oleks. Keskmise tarbija rahuldab ära, oma ruumikasutuse ja lisaistmetega. Kõik mida ostija näha soovib.
On erandeid, kuid kasvav turg nõuab tähelepanu just sõiduautode arenduseks- see mida saab reaalselt müüa kõigile, või suuremale ostjaskonnale. Kaubik on ettevõtetele kes vajab töövahendit, kindel turg olemas. Mahtuniversaal on lastega peredele, planeeritud seis, lõpuks sõidavad kõik pereisad, emad mingi kuudiga.. KiNDEL TURG OLEMAS.
Keskmine sõiduauto on läbi aja olnud põhiline võimalus müüa KÕIGILE. Lisandunud on väikeautodeklass KÕIGILE.
See paneb tootjale vastutuse meelitava toote loomisel. Meeldides kõigile ei meeldi mitte igaühele, kuid enamus peab märkama, et see on hea.
Et osta SAMA tootja kaubik, mahtuniversaal või linnamaastur.
Mis polegi nii hea. Just oma kolisevate uste, laguneva interjööri või pealesuruva maatikusuutlikusega. (mida ei ole)

Toyota IQ-st tehti kaubik.. nee. Aston Martin sai, ja saigi!

Päriselt kolisevad uksed ja siledad pinnad on jäetud kaubikule. Las tal need siis olla.
Tundub, et blingbling disainautode ja sisult odavate mahtuniversaalide kõrvalt kaotab tootja kvaliteedilt ka sõiduautodele, üritades majandada ühes ruumis, lisades uusi mudeleid ja oodates müügikasvu?
Seetõttu on aeg ja ressurss jagatud erinevate tootegruppide vahel, iga uue mudeli arenduse ja tootmisega seotud erinevad riigid, inimgrupid, kvaliteet..
Oskus end jagada on oluline. Enamik tootjaid pole enam ammu üks tehas koduriigis. Seetõttu ei ole imestada miks sarnast logo kandev auto on teisele tarbijale sootuks muud. Ja ongi.
Nagu kakskümmend aastat vana suvaline automudel ei ole tänapäevase sama tootja mudeliga kõrvutatav, neil pole midagi ühist,  ehk logo jaa, aga see ei loe.
Mudel tuli, oli ja läks. Tootja peab sisuliselt vastutama millegi eest mida enam ei eksisteeri, turunduskavas, tootevoldikus, hommikustes unenägudes. Hea, kui asi sai veenev ja püsib koos ka tänapäev. 
Selleks on autoesindused, et säästa inseneride ja tootjate stabiilset tulevikuvisiooni.
Mineviku e. Tagajärgede päralt on Eestis asuvad erinevad autoturud.
Kümneaastane auto on osa ajaloost, ometi reaalselt kasutatav. Imeline nagu windows xp.
 Areng on selle nimi. Vähesed mahtuniversaali või linnamaasturi tootjad on kogenumad. Põlvkondi loonud. Aga saab ka ilma kogemusteta. Nõudmine ei eelda kindla keremalliga auto loomisel kogemust, kui loodud on sõiduautosid.. Kui sedapidi jälgida siis: Soolane soovitus.
 Suzuki. Miks? Väikeautod, väikemaasturid, aastakümneid. Nelivedulised, kindel kogemus. Ei midagi üleliigset, ei midagi markantset. Mahud sina, mahub pere, mahub jahiloom või naljasoon.
Mingit tootjapoolset ajalugu pole Baleno või Swiftiostul mõtet järgida....

Volkswagen Golf 1 cabrio

Leidsin selle pildi, vastus neile kes usuvad, et auto peab praktiline olema. :D Pildil veel 20 a. tagasi tootmises olnud Golf 1 Cabrio Tagaluugiava. Laadimine tagant. Samas ideaalilähedane romupaigutus.

***

 Seitsmeaastane Marie sõi melonit. Kord juba kooritud osa sai söödud, ülejäänud rändas tagasi külmkappi. Koored ja selle sees leiduva imepisikese melonitüki leidis ema külmkapist kolm päeva hiljem.
"Marie, söö melon lõpuni, śellisel kujul ei ole vaja külmikusse tagasi panna, arvad, et keegi tahab seda veel süüa?" Sõnas ema ühel juunipäeval.
"Võibolla keegi tahab seda süüa" lausus Marie telekavaatamise vahele kiirelt vastu.
Nii möödusid aastad.
Marie ei õppinud sellest loost midagi.

Marie oli 23 ning lõpetanud äsja kolm aastat kestnud kooselu. Ta avas külmkapi, et asetada sinna  melonijäägid. Tema liigutused olid sealjuures masinlikud, möödaminnes- nii oli toimitud varasemalt.
Hetkeks puutus taldrik külmikuriiulit..Ja korraga toimus midagi ootamatut. Marie võttis taldriku, sellelt koored ja viskas lõpuni söömata meloni prügikotti.
Varasem stsenaarium ei kordnud mitte kunagi.
Toit hallitab, kui ei tarvita. Elutu asi, elatavas elus.

Minu Marie õppis midagi.

*********************************************************************

Vingeim seebikakirjutaja läbi ajaloo on teie teadvus- see mõtleb välja uskumatuid lugusid.

Asjadel on tähtsus just selline, millist enesele ette kujutame.

***************************************''

Kirjutan neist "roostes" kapottidest ja asjadest mis muudavad auto omanäoliseks.
Teinekord. Kujundan mõtet.
Teinekord jõudis kätte, aga pinnapealsem jutt.

 

ISIKLIK LEMMAR ON MIDAGI PÄRIS VÄRSKE MUDELIGA TEHTUT.

Vanemate autodega moment, et välimus peaks korras olema, et kanda välja see ÜKSIK roostetav plaat. Minge vaadake Viljandi Uku Keskust, mis on uus ja roostes. Vana ja roostes ei tungi piisavalt efektselt esile. Pildil olev Honda eeskujulik, roosteaetud kapotiga 20 aastane vanaauto, kõrval läbiroostetanud Cadillac. Läbi ja lõhki läbi roostetanud. Klaas ja uksed on eraldumas mädanenud autokerest.

 

Ma ei mõtle, kuid arvan, et tulevikumaailm on 16 ja 58 aastaste selgema läbipõiminguga.

Arvan, ei mõtle.

Nii nagu ideaalse auto võib saada prügihunnikust või pangalt - enese teha.

 

 

Heietusi minevikust. Korterielu Soomes. Tööelu Soomes.

Homme jälle teised meeleolud. Ma vihkan seda,
Sunnitult hea feeling ja lõpuks usud isegi. Inimene ei tohi kunagi päris rahul olla. Kui pole selleks põhjustki ju.
Töö on, korter on, aga isiklik elu ja hobid ja asjad.
Tõelise vabaduse tunne on puudu. Suveriided ja päike ja see..
Tööteemad on liigselt põhilised. Kõik keerleb ümber selle.
Magama. Homme uus vaatus ja 180 kraadi ringipööratud päev.
Jäk.
Kes aru ei saanud neile võin aeglasemalt kirjutada.

 

 

 

Alennus,  artikliks mobiilikotid. 1€ KOTT. Suur vannitäis neid oli. (Hetkeline mood mis nüüdseks möödunud, kuid kotid ikka alles.)

Need (kunst) koerad andsid oma naha ilmaiseksi.

Alennus- allahindlus
Ilmaiseksi - ilma rahata
Kunstkoerad - viide maailma aasiapiirkondades levinud kombele kasutada nahatööstuses koeranahka.

Kujutav kunst. Tänapäevane või kinni seitsmekümnendais?

 Meeldib, et elektriautode laadimist lubavate märkide hankel on mindud teed, kus reaalselt on paigaldatud märgid, kus pildiline pool kujutab kontrastset vanaautot, triikrauajuhe kutsuvalt väljas.
Kuidas nende märkidega ikkagi on, teadmisest poleks kasu, et sarnane auto ei ole kunagi elektriga sõitnud. Auto on auto, aga kas ikka on? 50-60 000 euro eest selline kukesupp.
Kujutan ette kuidas vaidluse osapooled elavalt diskuteerivad milline oleks õiglane, ülekohtuta visand.
Kas pole nii, et uue märgi loomisel arvestatakse "tänapäeva teguriga". Pole meil auto loomisajast pärineva autokujutisega liiklusmärke, pole ka teele ettejooksva sauruse kujutisega hoiatusmärke.
On lehmad, on hobused, on seitsmekümnendate disainiga autod ja vananenud riietuses inimkogud.
Ei oodanud miskit tulnukate õhulaeva meenutavat, kuid ärksamat lähenemist küll. Elektrihõngulisele laadimispaigale viitaval märgil. Oleme arengus sees- kaugel seitsmekümnendaist, ja seda enam tulevikupoole - märgil olev kujutis saab tõenäoliselt pikemaajalise võimaluse.
Miks mitte lisada märgile kaeru nosiv hobune?
Teadupärast on igal maal mõni liiklusmärk, milles kohalikud erksamalt aru saavad, meil on seitsmekümnendatest alates tugev elektriautode laadimisvõrgustik, turist mõistab.

Tahan selle hanke kuhugi libistada, aga ei tea kuhu. Läbii, läbi, enam pole vaja joonistada, olemas ;)

Arusaadav pildikeel ja tubli tulemus. Kerges huumorivõtmes võetav. Nunnukas. (Vaevalt me märgi keskmes mõne levinuma elektriauto mudelinime, propotsiooni või logo aktsepteeriks.) Anonüümsus ja peitumine aegade taha kärab ka.

Sind häirivad perverdid e. inimesed kes otsivad haiglaselt su tähelepanu?
Mõtle hoolega järele, kas see ikka on nii.
Võibolla on hargnev lugu paljuski sinus eneses.
Kui paljud eelnenud isikutest sinu tänast päeva kujundavad? Pakun, et mitte ühtegi.
Käitu nendega nagu sul on. Mõistust.
Inimesed on uudishimulikud ja vb tõesti oled ilus või ideaal kellegijaoks.
Inimesed kes otsivad eneses puuduvat lüli võivad olla pealetükkivad ja üsne kogenud ses- mäletad "jääaeg" kahte, või kolme, või seda esimest?
Nende rõõm on kogeda ja sinu rõõm on õppida vastavast situationist.
Nähtus nimega ilmastik võib olla sarnane.
Vastav riietus, et kergendada mõlemapoolset olemasolu, kuid pealetükkivuseta, tuult väljal ei püüa.


Nüüd veljevõtmetest.


Muusikast, aga eraldi teemas. Mandarinka rahvuslik venekeelne kiirabi räpiaustajatele, hmm, mitte ainult?