Mõmmi aabits 2018

Tuginedes autoajakirjanikele avaldub lugu uuest A- Klassist.
Kommentaarid on naljakad.
Elus asjad natuke teise loomuga ja praktikas kasutamist ei sega.

Lumetüdruk ja siilipoiss ei kohtu iial. Vaid muinasjuttudes ja 21 sajandi segipööratud ilmavaatuses.

 Tsau tibud ja kallid. Muindeks, et autoga lumes parkimisest välja saada on mõistlik rattaid pöörata alles viimases vaatuses. Kui just ei ole võtta kolme lükkavat- mehepoega. Sirgeveolisena jääb vedav jõud juhi kasutada, ei ole seda kõhualla lume kogumist.
Asi mida sai kogetud varases nooruses on täna akna-all mitmes osas lahti põimitud. "Kuidas parkimiskohast välja saada ohtra lume olemasolul"
Ei loe siin mis vedu iganes autol on. Mitmed esiveolised sellises ekstra olukorras. Küll on märgata uuemate autode vähene võime kinni jäämisele.
Tänane soovilugu tuli eelmise geni C Mercedeselt. Talvegunn oma naelte ja autkastiga. Pole midagi öelda. Uutest ei räägi, kinnijäämine, kinnisulandumine karvavõrra võimatu tundub.

Kordamisele:
Parklast väljudes rattaid pöörata viimases vaatuses. Juhul kui see pole võimalik sillutada väljuv suund võimaluste piires sõidetavaks, enne kõhupeale maandumist.
Minust: Käisin tööl, võtsin auto parklast, oli lund, sõitsin koju, parkisin auto. Tagavedu, automaat.
Ei midagi erilist.

tott

  "AAaaahh.. Leidsin koopiapaberi üles!"

Mis saab siis kui on ületatud võimalus unustustest leida midagi uut. Midagi vana, midagi teadvusest, et justkui on olemas ja justkui nagu ei ole. Kohtusin paki koopiapaberiga. Häguselt oli meeles, et olen ostnud, et oli pagasnikus, et mitte kurbpaha stsenaariumi jäärele känkraks vajuda. Oli omaette. Jälje kaovad.. Nüüd vahepeal pidades antud asja kujutelmaks, leidsin ülemisest paremast kapist antud avatud pakendi. Jah, ta on olemas ja reaalselt annab lisa. Aga ostetud u pool aastat tagasi või enamgi??

Järgmiseks on mõte leida akupanga ostutsekk- aga seda ei ole lihtsalt kusagil.
Niisiis tuntud jaemüügiketist ostetud akupank on kutu juba 4 kuulise kasutuse järel.
Areng.