Olukord mis võimaldab muutuda, võimaldab muuta teist inimest. Enda suhtes.
Muutmata end või enda eelistusi. Muutuda loiuks ja teadmatuks, kandvaks rolliks. Lihtsalt lolliks. Püüdjaks, enesehüüdjaks. Lõpuks tondipüüdjaks.
Kõigepealt pean ütlema, et hoolimine oli vägevam, kui ükski teine tunne või emotsioon. Mingitpidi tasakaalustatud süsteem, et ei läheks imalaks. (Teisesotsas raudne ankur)
Sinna hulka kuulub valikuvabadus mõlemal suunal, sealjuures olla ohustatud, maha surutud, haavatav. Lisaks soov jätta inimesele tema isiklik. Soov mis peab lähtuma egost väljaspool seisundis olles. Tõsi, vahel libastusin, kui ebaõiglus tahtis näkku hüpata, varjamata oma palet. Vähemalt näost näkku. inimlik või sarnane.
Valikute valguses mõista, et minnes veel edasi, lähed piisavalt kaugele, et libiseda üle piiri, ehk jäädagi sinna. Aegadeks, võib-olla igaveseks.
Vaagida, arutleda, (protsess) andestada* ja unustada. (protsess)
Pole see nullist sajani kaheksa sekundiga teema.
Väljuda targalt situatsioonist mis ei kanna endas loomulikku ega kuigi mõistlikku kokkulepet. Jätta kestad maha, lahkuda mõistmatusest, uskumatusest. Jätta rumalus seljataha.
Valikutes mis on äärmus, vastand, minu jaoks vastuvõetamatu, taanduva iseloomuga sillapõletus.
Täna on kokkupuuted emotsionaalsed, kuid tagasitõugatavad teadmises mis "on". Rõve, rüvetus, rõivas.
Teadmises mis "oli" jääb paraku soe tunne. Haagituna emotsionaalsetest pilgetest suunal- tänapäev.
*Siiamaani ja edaspidi ei ole mingit tahtmist lävida - enne ja pärast stiilis - samal tasandil inimestega kes on kunagi lähedalt näinud, naernud ja sülitanud kõrbes asuvasse joogikaevu.
Viisakas diplomaatia kannab välja ka olukorras kus inimsööja sööb su kaaslast.
