reede, 23. august 2013
Olin G-lt võtmed saanud, kõndisin tast mõned meetrid tagapool. Viitas veel kuhugi sinna. Kordasin liigutust, viibates taevasse, nagu heavynäppe näidates. Kõndisime need meetrid ja adusin, et autoks oli SLK. Käivitasin auto, ma ei tea mis mootoriga oli tegu, kuid esmalt hakkas kliima lärmama. Lasin katuse alla- see 25 sekundit mida peeti omalajal kiireks. Ja lasin madalal autol minna.. Ära siit unustatud paigast. Ees ootas 300 kilomeetrit tänast õhtut ja ööd. Tuul ei puhunud juustes, ärge nii romantikaks minge.
pühapäev, 18. august 2013
Aaviksoo hüppas tandemit.
Tema kontrollitud liigutused viitasid märkimisväärsele meisterlikkusele.
Nõtke keha liikus paindlikult vajalikku poosi, veidi hirmul pilk otsis juhuslikku kontakti.
Mina ja tema.
Olime mingismõttes samadel eesmärkidel samas kohas. Tema tahtis seda mida sai, mina pelgalt odavat meelelahutust. Vaatasin tast mööda, kuid mu juhuslikud pilgukatked tulid ta silmadest tagasi.
Veel ukselt lahkudes saatis tänulikkahtlustava pilgu. Kiirustas ära.
Tüdruku töö jättis sügava mulje, kui riiulitelt tavaari riidekotti ladus ja hiljem kevadsügis mantliall pungitava rinnaga lahkus.
Uus teema.
Saab on tagasi, samal kujul. Loomulikult ei räägi me veel suurest tulemisest, kuid ainuüksi mõte, et neidsamu vanu 9-3 sedaan ja cabrioversioone saab millalgi osta 2013 aastaarvuga ja hilisemalt elektriautona on nimetamistväärt. Süsteemi käivitamine nõuab teadagi hiigelinvesteeringut ja seetõttu on eelneva mudeli koostmine oodatud paratamatus, automaailmas suhteliselt erandlik sündmus.
Ja seda autot proovitoodetakse just praegu rootsis, vanas kohas. ;) Tõenaosus, et Saab leiab kiire kasumi on väheusutav. Ostjaid tuleb esiti käputäis, kuid tehas, tehnoloogia, koostatav toode on sisse töötatud ja tuntud nimi aitab kaasa.
Minagi ostaks selle kümme aastat vana UUE Saabi.*
(Tegu on siiki mudeliuuenduse järgse versiooniga. Autori märkus.)
Ville, kostja ja paraplaan.
Ta avas kaks õlu korraga, intuitsiivselt - need vilega rohelised pudelid.
(Tühjana hommikuäratajana kapikõrval.)
Ja välja!
Tal oli ilus naeratus, mõjus rahustavalt ,mis vedas kaasa igasuguseid rändureid.
Sel õhtul ta ei naeratanud.
(Tal oli kõrini suhetest mis lubasid tulla ja minna ja hommikuäratajana mõjus roheline klaaspudel erksamalt)
---
Hommikul trügis kass tuppa, olgu - seekord jääb. Anda võimalus end ärritamata, kass tajub su hetkemeeli.
Oli lahkus ise. Sisimas.
Ta lahkus alla, kõndis ümber poolelioleva maja ja naasis teisest ukses. Millegipärast on neid hommikuid vähe - ei neid hommikuid on, kui vaid ise veaks mõtet kaasa, et välja esmalt. Kohvi tempides ja hetkeks toast kruusi tuues märkas ülimat rahulolu ja tänulikkust halli loomolevuse silmnäost, kes nüüd nurgakapi veeres oleval (kunagi valge olnud) vaibal lebaskles.
Mõnel teisel pühapäevahommikul oleks kõik teisiti, kuid seekord ei läinud kohv esimeseks katseks end päeva algusesse tuua. Esmaseks sai uued riided, eelmise päeva jäänukid vedelesid ümber voodi põrandal siin- seal.
Tahtmine oli pessu viia, kuid teeb seda homme. Nagu ka eilne homne. Lubadused!
Peegel näitas põsel padjavagu, süüdistades teda paremal küljel magamises. No teistkordsel peeglisse vaatamisel enam ei ole, ühmas ta ja asus kartuleid pannile laduma, täna oli seesugune tunne, kohvikeetmine alaku uuesti kui kõik on valmis. Niisamuti puhastas ja täitis kapil asetsevad kaks soolatopsi, identselt halva väljalaskega, ummistunud köögitavaar.
Termomeeter näitas 25.6. oli august ja päike lubas ilusat rannailma.
Päev paistis sõbralikum, kui eelnev öö.
(Tühjana hommikuäratajana kapikõrval.)
Ja välja!
Tal oli ilus naeratus, mõjus rahustavalt ,mis vedas kaasa igasuguseid rändureid.
Sel õhtul ta ei naeratanud.
(Tal oli kõrini suhetest mis lubasid tulla ja minna ja hommikuäratajana mõjus roheline klaaspudel erksamalt)
---
Hommikul trügis kass tuppa, olgu - seekord jääb. Anda võimalus end ärritamata, kass tajub su hetkemeeli.
Oli lahkus ise. Sisimas.
Ta lahkus alla, kõndis ümber poolelioleva maja ja naasis teisest ukses. Millegipärast on neid hommikuid vähe - ei neid hommikuid on, kui vaid ise veaks mõtet kaasa, et välja esmalt. Kohvi tempides ja hetkeks toast kruusi tuues märkas ülimat rahulolu ja tänulikkust halli loomolevuse silmnäost, kes nüüd nurgakapi veeres oleval (kunagi valge olnud) vaibal lebaskles.
Mõnel teisel pühapäevahommikul oleks kõik teisiti, kuid seekord ei läinud kohv esimeseks katseks end päeva algusesse tuua. Esmaseks sai uued riided, eelmise päeva jäänukid vedelesid ümber voodi põrandal siin- seal.
Tahtmine oli pessu viia, kuid teeb seda homme. Nagu ka eilne homne. Lubadused!
Peegel näitas põsel padjavagu, süüdistades teda paremal küljel magamises. No teistkordsel peeglisse vaatamisel enam ei ole, ühmas ta ja asus kartuleid pannile laduma, täna oli seesugune tunne, kohvikeetmine alaku uuesti kui kõik on valmis. Niisamuti puhastas ja täitis kapil asetsevad kaks soolatopsi, identselt halva väljalaskega, ummistunud köögitavaar.
Termomeeter näitas 25.6. oli august ja päike lubas ilusat rannailma.
Päev paistis sõbralikum, kui eelnev öö.
(Polnud ta ju naeratanud.)
18.08.2013
Võib öelda, et ta nuttis vihast.
Võib öelda, et ta oli nii palju nutnud, et olla enesepeale vihane. Kuid energia oli kuulunud nutmisele.
Ta oli eneses pettunud ja see tekitas viha, et mitte öelda õnnetut seisu. Ta oli pettunud läbi teiste eneses, see tekitas abitusetunde. Tõenäoliselt uskus ta sel hetkel maapinna kaotavat.
Mees sai ennem vihaseks, ta ei saanud nutta. Energia oli vaja põletada.
Oma lapse kaotus tekitas temas äkkviha, kurbuse, meeleoluseisundi millega kaasnesid pisarad.
Kumm suitses ja kogu see tekitas adrenaliini, viha lahtus minutitega, millele järgnes vaikus.
Tüdruk ei saanud põletada midagi mis polnud talle omane, seetõtttu valdas teda kummaline barjääritunne, viimase üleolek ei lasknud kurbusest võitu saada. Mängu astus viha teine ilming.
Tüdruk nuttis.
Nad olid kaotanud kontrollimatu tunde. Kloaagi pimedamast nurgast asendust leides.
Võib öelda, et ta oli nii palju nutnud, et olla enesepeale vihane. Kuid energia oli kuulunud nutmisele.
Ta oli eneses pettunud ja see tekitas viha, et mitte öelda õnnetut seisu. Ta oli pettunud läbi teiste eneses, see tekitas abitusetunde. Tõenäoliselt uskus ta sel hetkel maapinna kaotavat.
Mees sai ennem vihaseks, ta ei saanud nutta. Energia oli vaja põletada.
Oma lapse kaotus tekitas temas äkkviha, kurbuse, meeleoluseisundi millega kaasnesid pisarad.
Kumm suitses ja kogu see tekitas adrenaliini, viha lahtus minutitega, millele järgnes vaikus.
Tüdruk ei saanud põletada midagi mis polnud talle omane, seetõtttu valdas teda kummaline barjääritunne, viimase üleolek ei lasknud kurbusest võitu saada. Mängu astus viha teine ilming.
Tüdruk nuttis.
Nad olid kaotanud kontrollimatu tunde. Kloaagi pimedamast nurgast asendust leides.
ILUKIRJANDUS..
Tellimine:
Postitused (Atom)