Pole ammu kirjutanud-
Pole ammu.. ei saa olla ainsaks põhjuseks neid asju uuesti teha.

Hommikune mõte- korterisse naastes arvutit ei puutu, on muid asju. Ja tagasi tulles on esimene asi vajutada arvutikäivitusnuppu.
Positiivne veel, et mitte reit. Et kirjutama.

Hetk kus astud tühja vaiksesse nn eluruumi vajad kiiresti mingit tausta või elamust mõne värske uudise või kirja näol. Aken maailma. Tund tühja passida või raamatut lugeda või nt magada. Süüa sel ajal veel ei taha. Veri käib ringi.

Mõtlen, et täna ei tarbi, et lähen kuulan linnulaulu.
Siis avastan märjad sokid ja kujutlen, et tervist peab hoidma, tuuline on väljas.
Avan õlu mis teeb mu uniseks.
Peale poole ärajoomist avastan külmikust kaks eelnevalt avatud õlu.


Mälulüngad ei pea joomist nii oluliseks. Vähemalt neil päevil.

Juhtub ilmagi.

Need on suvisema poole teel.


Norramaast.
Kohalikud noored lihtsamat tööd väga tegevuseks ei pea.
Selleks on välismaalased kes teevad kiiresti ja odavamalt.
Tööandjad pole siiski rahul.
Nad naeravad, sest see on ka natuke naljakas.
Välismaalased nendejaoks sobimatut asja tegemas..



Ajaleht.
Brasiiliast Rio de Janeirost Prantsusmaa pealinna Pariisi teel olnud lennuk kukkus 2009. aasta 1. juunil Atlandi ookeani, õnnetuses hukkusid kõik 228 pardal olnud inimest, nende seas üks tallinlane.

Pariis või surm?

Milline pult on sinu käes? Mida sellest juhtida saad?
Ja sul enesel on patareid mis vajavad vahetust, või igikestev aku?
Kes juhib sind?


Rõhutan, et arvuti on minupuhul kätkenud endas raisatud aega.
Ringi jõlkumine poleks parem. Siiski pean suhtlemist oluliseks.
Kui pole vett oled alati janune.
Muusikat pean oluliseks. See nõuab veidi aega, oma õhtut lahterdada tundub killustunud päeva järel julm.

Proovin oma killustumist veidi selgitada.
Korterisse jõudes nagu öeldud lisan helipildi. (hommikul mõeldes, et ei vaja seda undavat arvutit)
Siis joon midagi, teen midagi süüa. Loen ajakirja, vahest msn. See mis tubaseks tegevuseks loetakse. Olenevalt õhtust saan kaineks, lähen teen väikse tiiru väljas.
Teen jälle midagi süüa. Loen raamatust peatüki, sirvin kirju, kirjutan blogi. Joon midagi.
Magamine on ununenud, varasemalt oli teemaks tunnine uinak. SEE OLEKS EHK PRAEGUGI OLULISEKS PÄEVAJAGAJAKS.
Ühesõnaga proovin teha risti vastupidiseid asju eelnevale mis kukub välja omakorda risti vastupidi. Ehk kordan end pidevalt. Sama ka eestiskäimistega.
Kuna algsed kellaajad ja teekonnad on samad, on teinekord raske end välja tuua võimalusest, et see on midagi uut ja huvitavat.

Mehelikkuse jäänukid katab tolm. :3