Mõtlen nendele kordadel, kui metsloomad on auto ninaeest üle tee lipsanud. Korrad kus on pidanud auto seisma jätma ja kuulama tagant tulijate küsimusi või jutukatkeid. Niivõrd osavõtlik teema ja rahulik ja konkreetne küsimus või abi pakkumine. Ja sinul on sel hetkel kõik meeled kusagil mujal. Läbielatu ja hetk.
Justkui polnudki midagi drastilist, kuid meeled on maha keeratud, vaos, teisel levelil.
Ka tuleb tuttav ette? Näiteks suhetes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar