neljapäev, 31. jaanuar 2013

Tunniga koban

Sõin helbeid, või neid teisi. Müsli ja jogurt, hommikuärataja, et ei peaks kohviga alustama. Esmalt õue, miks? Kohe saame teada. [12:45:26 PM] Borja: pole nii kuulus, et keegi viitsiks välja mõelda ja kirjutada endast mingeid asju, siis peab ise tegema
Pangahoone eest möödus autotreiler, millele upitatud tagakülje avariiga Renault Thalia. Meie linna kohalik auto, irvhambad teavad, et selleks oligi Cliole seda suurt ahtrit tarvis, et keegi ära saaks kortsutada.
Esmane liikumine kulges mööda põhitänavat, teadetetahvlilt lugesin, et laupäeval on Suures majas Videodisco Retro Teemas pealegi. Alati on seesugused üritused tõmmanud, kuigi ma ei teagi miks. Võibolla võlub see miski videopildi ja laulu kokkusobitamises. Täisti vastandlikud asjad, nii valmis ja pähekulunud videopildi ja loo üleminekul.
Lörtsine, selline mõnus ilm. Võiks öelda väikelinnale sobilik miljöö. Selle ennelõunase tunni, kui inimesed ja autod kiirustavad, sagivad, teevad asja. Ühtpidi tekkis soov minna istumiskohta, kellapidi polnud see veel avatud. Tegin siis ringi ja suubusin teiselepoole peatänavat, sealt põikega paremale, kus autod pargivad ninapidi lumehunnikus. Tänagi oli võimalusi mööda teeäär täis pikitud. Homme või hiljemalt täna öösel viiakse lumevall ära. ÖÖsel oli tänav lahti lükatud, et siis esimene samm tehtud. Viimasena parkinuna oli lumes kinni Citroen/peugeot (vastavalt berlingo/partner). Esisillaga suht jääkamakaotsas ja mees kaevas. Aitasin nõuga, veidi raputades. Hiljem tuli kamp noorturiste, mõned neist rääkisid inglise keeles. Lükkasime välja asja. Teispool tänavat asuva kasiino eest leidsin raha. 10s.
Teisisõnu teadsin, et see raha on 10% 1. eurost ja kohvitassi jootrahaks tema läheb! Aga see kõik (ja rohkemgi veel) toimub hiljem, kuna kell näitas varajast ennelõunat. Jätkasin teekonda vasemale, kus tänavanimi reedab vanaaegset olustikku. Turistid järgnesid samasse. Kõrvaltänavasse korra ja sama teed tagasi, tänavaäärde pargitud Opel hakkas vastu liikuma ja lasi signaali, tüüp roolis lehvitas. Naersin vasta, tujutekitaja keset tuvikisa? Tuvid kisavad külmast, täna oli vaikus, polnud pakaseline periood sel hetkel. Katustelt oli lund kukkunud.

Munakivitee lombis, talvises, lörtsi, lume, vee sees paistis lõhnakuust.
Sini must valge.
Tundsin sõõrmeis tolle lõhna,
ometi istus asi lörtsi, lume, vee sees.
Talvises lombis.

Valikuliselt möödusin suvistest kohtadest, kuhu talveperioodil pole eriti jälgi jäetut. Jalad leidsid lumepudruse tee ühele neist puusildades, mida mööda isegi kohalikud üsna hardalt sammuvad. Võõras tuleb ja imetleb.  Sillalt kraavi vaadates valitses all vaikus, valge. Vaikus vaatas alt üles vastu. Pole vaja alt üles vaadata, mõtlesin. Asetused muutuvad hetkega. Asetus muutus hetkega, ülaltpoolt vaikusest hakkas lörtsi sadama. Sadu tihenes, eelnevalt sadas peenemat sorti vihma, kui sedagi. Täpselt selline ilm, et kas sajab peenemat sorti vihma või ei saja peenemat sorti vihma, suurt vahet ei märka. Kui just suusamäärimist ette ei kavatse võtta.  Sillal seistes möödus kunde, et astuda treppimööda üles, majja. Mu vari järgnes mõttes. Ahjaa, enne jäi lörtsisadu järele.


 Kevadiselt paisunud uks avanes metallrõngast tirides.
Kümnesendine kindlalt kindas, astusin sisse. Koht oli äsja päeva alustanud. Letini jõudmiseks liigu paremalt või pahemat trajektoori mööda. Üsna laburünti meenutav, kuid vaikne sel hetkel, vaid paremal, suurte akendega ruumiosas istus sillal möödunud mees ja luges ajalehte.


Tellisin mittemidagi ja sain suure kohvi.
Inimene lihtsalt tegi sundimatult kohvi valmis, hetkest, kui olime tervitanud.

Küsimata midagi oli tal meeles, et joon kohvi.
Seekord sain suure, väikese hinnaga. (kuna mõned võtavad suure ja mõned väikese, lihtsalt vahest võib eksida- pigem kliendi kasuks)
Maksin 1€, lisaks etteteada jootraha 10%

Ruumi keskpaigas oli veel inimesi. Töömees ehitas lisakohti, kuna istumiskohad on omavahelise silmside vältimiseks varjestatud polnud ka töömeest esialgu märgata. Märkasin tema tööriistu mis olid asetatud laudadel, ruumi väikeste akendega osas.

Lugesin Päevalehest artiklit. Jäneste metsikust arvulisest vähenemisest.


Scion (Toyota noortebrand) vihises mööda lombiveedest märga asfaldi. Ameerikamaa turule suunatud autobrand. Tuju teeb lõbusaks. Suur hooliv süda tekib kujutelma.
Meie talvesopas. Küll mitte värske, kuid siiski viimaste aastate idee vanade ammuunustatud lahenduste keskel. Mäletate, kui lexus tuli euroopasse? Scion tuli hiljuti, siis lihtsusele rõhuv vastand.
Kõndisin peatänaval, ega polnudki muud. Lihtsalt eilne, homne, tänane pakuvad erinevat maailmapilti, eilsest ühest tunnist kirjutades saaksin kirjeldada lumetuisku, rännakut pimedas, avastusest, et tulles on lumi vastum kui minnes. Või päevasest tegemisest. Ekstra võlub aga hommik. Seepärast oli täna just nii.

Toapoole asudes parkis eemaloleva asutuse hoovi must Scion. Seesama. Seal on laupäeval videodisco. Seesama. Retro pidi olema, huvitavate üleminekutega. Nagu nad on.

Mis ma sellest tunniajasest rännakust sain? Küsige endalt. Mis te sellest lugemisest saite, kui iga isiklik kogemus kaalub kõik üle. Iga hommik, iga õhtu.

Caps Lock See kirjumirju mis netis järgneb on teine tera. qwert Suht tasakaalus.

Ise.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...