üleminekud

Saatan ja Ingel.


Osa1. Ingel.
Sõnade külmema poolega, erilise hooleta.
Ta ütles, et eksid, et olin näinud temas inglit.
Välimus on petlik, kiirelt varalahkunud ingel temas oli maha unustanud välise.
Liigutused, mäng sõnadega, poos mida hoida, millest eemalduda.
Loovus millele ei suudaks oma mullast kätt ette panna emake loodus.
See naeratus mis ei kadunud, mis ei lubanud rütmilisel liikuvusel põrmu laskuda.
Nõustusin, inglist oli saanud saatan.

***
Osa2. Saatan.
Teetassid ees, üle lauaplaadi vaadeldes teineteist,
küll pigem mööda kui näkku.
Sõnas, et sõnades saab öelda. Välimus on petlik.
Et tema lugu on möödanik, et on alustanud midagi täiesti uut.
vahetut, kontakti paremate jõududega. Või midagi sellist.
Hetkeks kaotasin aja.
Peale aastaid, teda teades, tema asju mis ei erutanud, olid asjad mida ma ei teadnud.
Need pakkusid korraga huvi. tahtsin kaevuda temasse, kuid teetassid olid teel ja jahtusid sulnilt.
Saatanast oli saanud ingel.