.. ta võttis kätekreemi ja hõõrus seda oma kokku põimitud sõrmede vahel, justkui mõtiskledes, et mida see kreem suudaks kui tegu oleks millegi söövitavaga.. Miski oli selles liigutuses tuttavlikku.. Jaa esmalt meenus "kodukandi rukkileib" ja selle seibideks lõigatud keha. Näha selle pakendid müügiletil ja sinna juurde kõrguvat naeratavat müüja nägu..
Tekib sund, et pöörata pilk sellel hetkel veel kaugesse alkoholiosakonda. Ta ei teadnud kust see tuli, kuid miski riivatu signaal läbistas mõttelõnga nähes müüja valmisolekut ja osutavat nägu. See tunne oli ootamatu ja samas kodune, kodusem kui leib ja selle hoolikalt kokkuhoidvad lahti lõigatud viilud kilepakendis.. Ta hõõrus käsi omavahel, avas suu, et öelda..
Müllerite peres on tüli ja abielupaar ei vaheta omavahel ühtki sõna. Õhtul magama minnes jätab mees lauale kirja:
“Palun ärata mind hommikul kell kaheksa.”
Kui mees hommikul silmad avab, on kell juba 9. Laualt leiab ta kirja:
“Palun ärka üles, kell on kaheksa.”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar