Tere ja ilusat alanud volbriaega!
Sündmuste keerises- või selle nurgas seistes- on soov mõelda veidi tagasi, täiesti muudest asjadest. Näiteks on nädalapäevi kummitanud mõte kunagistest kolhoosiaegsetest õnnetustest. Täpsemalt tõi selle mõtteni Tv-st nähtud kunagine homevideo kellegi poolne, kombainerit lõbusast elust, kus oli lavastatud ka kombaini iseliikumine ja lõbusatest õllenautlejatest üle sõitmine. Olukord päädis põhukuhjast end vabastavate meeste riiete otsimisega.- kombain oli siis nahka kriimustamata mehed paljaks ajanud. Siis loomulikult on mõtteis sarnased kuuldused lapsepõlvest, kus hirmutati kombaini ise liikumise suhtes, et on juhtunud rumalaid õnnetusi, eriti lastega.
Seisan siiani aukartusega kombani trepi juures, suured esirattad ähvardavalt liikumatuna, rattapoltidele on paigutatud viinamarjaveini punased ja valged kerged plastikkorgid, sõnadeta selgitamas tolleaegset elupinnast.
Mis, kas ja kuidas siis tegelikult juhtus?
