Hommikul on veidi ebamäärane ennast välja viia, selle järgi sajus autot lumiharjata ja tööle sõita. Sellistel hommikutel katsun ca 10 min. varem välja astuda. Mõtetu on passida ja mõelda, et ses muutuks midagi. Välja ja tööle. Tööruumides on soe. Auto on pargitud saab järele mõelda, et see hommikune kaevlemine oli üsna jama, jama ruumilt, jama teolt.
Päeva saab ära veedetud, lõunaajal nt korra poes käidud ja õhtks üsna roidunud. Siis harvadel kordadel autot kaevata (millegipärast on nii, et päevane lumi ei kata autot just kõige paremini) ja taas korteri ette parkima. Siis on kena taas kohal olla ja mõtlen, et nii peab olema.
Töölesõit kestab ca 8- 15 min. Olenevalt ilmast ja kas sõita maanteel või läbi linna.
Vahemaad on mõlemat pidi 9 km.
Aga nii kuradi hea on sest hommikusest majaesisest eemale saada. Sama tark on õhtul töölt minema hiilida ja taaskord kortermajaette end hiivata. Pimedas tulen, pimedas lähen. Hommikune laiem lumesadu asendus päevaga tasasema sajuga. Hommikul 14 miinust, õhtul 8 miinust..
«Ma ei kannata illusiooni all, et välismaal läheb elu hullult heaks. Vahet pole, kus sa oled – sa ise oled endaga alati kaasas ja just nii, nagu sa ise oled ja elad, selline on ka su elu,» I. Peek
http://naine.postimees.ee/?id=351990
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar