Rumal rahutus.

Korterisse jõudes, (taas) ei lähe kuidagi mõte, et paneks cd ja kuulaks terve tunni..
Terve tund kohustaks seljuhul mitte midagi muud kuulama, vaatama, mitte minema õue. Mitte magama minna, sest kuulata siis ikka kuulata. Arvutipop võib taustaks olla, magada saab nii.

Lause mille trükkisin raali, leides tooli tagumiku alla ja sõrmedele klahvid.
Lünklik, halvasti loetav. Ometi on ses emotsioon mis paneb mõtlema.
Segadus, aja raisku minemise kartus. Seda siis peale kiiret ja rütmikat töönädalat.
Nädal mis tõi emotsionaalselt mõned väsitavad/head hetked ja panka summa millest jagub kuu üüri tasumiseks, kui juurde laenata.
Järgmisest nädalast on võetud üürile lisa, jagub veel kütuse ja autokuludeks.
Kaks nädalat tööd ja raha pole näinud. Ringluses tagasi.
Nii- ja veel keerulisemates oludes alustavad paljud väikefirmad.


Muusika- laialt võetav mõiste.

On üks maja, ruum selles. Seal mängitakse ainult kvaliteetselt mängida võimaldavat muusikat läbi kvaliteetmängija, kostumaks läbi kvaliteetkõlarite.
Selle ruuumi seinal on levelitabel. Roheline märgistab päevast aega, kollane üleminekuid, punane õhtust vööndit.
Siis on muusika kõige valjem ja hästi kuulatav sealjuures.
Mida ma silmas pean?
Kes teavad need teavad, mis on muusika stuudios või hea akustikaga kontserdil.
Kõrged, madalad keskmised teevad oma tööd ja ruumilahendus on paigas.
Kohvikute taustamuusika on kuulda, kuid see on taustamuusika ja sellisena mõelduna sobib.
Nii ka pubid ja muud vaba-aja söömapaigad. Seal keeratakse heli nädalalõppudel vaid kõvemaks.
KLubid ja muusika neis nõuab head esitust, tihti seda ka leidub, kuid kuulamiseks seal väga kõrva vaja pole.

Kodukinolaadne paigutus läbi keskmise suuruse ruumi. Kus igal nurgal on oma osa midagi öelda, kui muusika seda pakub. Elav, veidi tuimade eestlaste leeris.

Kui kuskil on selline rahvale avatud koht peale KINO, (mis on oma otstarbelt erinev) olen mineja.