Tartu

Tartus on varahommik või hilisõhtu, aru ei saa. kell näitab veidi enne kolme. Suundun esimesse katusesse ja selle alla. Tanklas saab kuuma kohvi, ei soovi. Masinast tulnud asi pole juba ammu suutnud midagi värskendavat pakkuda. Otsustan, et kõnnin järgmisesse statoili, see mis üle jõe. Liikudes puhub külm tuul, võimalus sellest osa saada ei veena mind tervelt kolm tundi kõndima.
Pallases saab netti, ja seal on soe.
Veel enne leian Swedpanga ootesaali, sularahaautomaatidega. Kaardiga sisse ja soe seal on.
Viimane pooltund+  hotellis, küsin viisakalt, et kas võin netis surfata. Tõdemusel, et ma ei ole teie klient.
Saan bussijaama ootesaali esimesena. See avatakse iga päev kell 5.30.
Kohvikus masinakohvi- mida ei puutu. Tuleb tee ja teekond jätkub taas bussijaama ootesaali.
Keegi härra võtab 1.80 maksva Bocki ja suundub kõrvallauda. 
Väljas pingil magavad noormehed tulevad samuti õdusa valguse ja soojuse sisse.
Oleme mitmekesi ühtse turvalise katuse all. Südames hakkab kuidagi soe.
Ühtekuuluv pisike rakuke eestist.

"bussi oodatakse ilusti istudes, ei maga siin" sõnab turvamees kahele ja hiljem kolmandale kes on tulnud kaugelt, et minna veel kaugemale.
Olen taas üksi, kivistunud mõtteis- turvamees pööras oma tähelepanu vaid kõigile teistele- kaasaarvatud piletimüüja ja valvur vms., mitte mulle.
Buss väljub 6.30. Viljandisse.