Paratamatult kiire on olnud viimaselajal, sellegipoolest räägin veits oma isiklikku laadi asjadest.
Hüppasin üle põõsastiku, seesama vihmast märg ja pooleteisemeetrine laiutav rohelus sõidutee ja parkimisala vahel. Seda hetk tagasi, samasse ajajärku jaab uue shokolaadi proovimine. Turule on jõudnud siis Tupla DARK. Tume tupla, värvitus pakendis. Mumäletamistmööda 79 senti 52 grammi.
Tuli just meelde seoses selle hüppamisega, et ühes eesti väikelinnas oli juhus, kus näen kitsal linnatänaval ohutuledega opelit ja selle kõrval kakerdavat meest.
Pidasin auto kinni, juhtumisis sain veel opeli ette pargitud, kitsad olud seal just enne ülekäigurada. Astusin autost välja, kõndisin temani ja küsisin viisakal toonil, et sõitsid ise v, et äkki abi vaja.
Sõnas, et mis arvad, et olen purjus v? Kinnitasin sõbralikul, samas selgelt arusaadavalt, et ei arva. Ja korraga meenus, et olen teda varem näinud. Mehel on kõndimishäired. Ja seekord ootas oma tütart kes mängis eemal mänguväljakul. Tema jutu järgi. (auto oli lihtsalt sitasti pargitud, samas ohukad andsid mõista ok_od.) Heatahtlikus pole ilmast veel kadunud :) Ka eestist :D Pidevalt ära harjuda ei julgeks soovitada sealmaal.
Seesugune juhtum leidis siis aset mõned kuud tagasi. Esmane mulje võib jääda sinna reedeöisesse baari, mitte argisesse väikelinna liiklusmiljöösse.
Pisiseiku
Draftiosas kirjeldasin üht objekti Soome riigi tänapäevas, tükati lähiminevikus, pealkirjaga "kivid on olnud suurimad vaenlased" Avaldamisele ei kuulu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar