Neid ridu kirjutades heidan end voodile, tegelikult heidan jopi, ehk leiab koha eelkõneldud mööblitüki kõrval toolil.
Päriselt ei visanud, heitsin nagu kerge südamega, kergekäeliselt, kerge jope.
Voodile istusin, võtsin istet, TAAS SAMA VOODI.. Mitte küll magama, aeg polnud küps.
Vihm oli õuest tulles kleepunud sellelesamae jopile, avasin akna, et lubada õhul sekkuda. Sekund hiljem sulgesin akna, et teisel käigul lülitada sisse konditsioneer - mda polnud kasutanud ehk kuu. Tuleb meelde vahemäng, kui olin riputanud pesu kuivama, ning siis seadme abil niiskust välja juhatanud. Lämbel suvepäeval oli õhu puhtakslööjal rohkem tegemist.
Kes vaid mäletab. Kes lubab mäletada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar