Teatud lood on kummitamas, või parajal hetkel kõrvus. Ühel lörtsisel õhtul,  kiirteel, väga aeglaselt liikuvas kahes kolonnis autod. Olin paremas reas, minust paremale jäi veel mingi pealesõidu pikem rida. Seda oli päris jupp maad minust tagapool, nõks eespool sai pealesõit kokku olemasoleva kiirteega. Sealt tagant siis ukerdas vilkuritega kiirabi. Venitasin auto vasakpoolsema rea võimalikult paremasse serva, need mõned meetrid nihutamist praktiliselt seisvas kiiruses. Mingil imelisel põhjusel oli see võimalus, kuidas 112 pääses täpselt autolaiuselt, meie ummistunud teele. Ja sealt siis kahe rea vahelt edasi. Ja mängis plaadilt mingi lugu, täpselt kümnesse. Emotsioonid said kokku, ma ei saa öelda millised.