Vaatasin veel toaaknast, et pargitud autole on kerge lumi peale tulnud. Vilgutasin avamispulti, lahti ja kinni. Teistkordselt auto ei vilgutanud. Kõndisin kööki, vaatasin, et auto taha on parkinud (mootor käib) tumepunane Passat (94-96 sedaan) Kergelt mõlkis numbrimärgiga. Teadsin kelle auto, samas märkasin, et minu autol on pagasnik kergelt avatud. No hüva, liikusin välja, vaatasin veel, et naaber A võtab kaevujuures mingit labidatööd teha ja L. Asjatab ns midagi oma kuuridepoolel. Auto ei käivitunud, hakkasin kohe tegelema, kuna taga seisis võimalus kes saaks krokodille anda. Kergelt hakkasin lükkama juhikohalt. Lükkasin sealt kuuride vahelt ja üle põllu ja vasakule. Kerge oli lükata. Unenägudes ma ei närvitse enam millegi üle. Auto nagu poolepeal, et võiks minna käia küll. Siis vaatasin pagassi. Paremal haigutas tühjus. Unenäo koostaja oli unustanud, et sellisel autol käib aku paremale, vaatasin siis vasakule, aku oli siis sealpool nn omas augus külili ja lahti ühendatud. Tõstsin aku välja ja kobasin käega mööda süvendi põhja, et tabada mutreid millega ühendused kinni olivad. Tegu oli hõbedase BMW-ga, nii nagu oli veel eelmisel aastal samal ajal. Muidugi sajab reaalis just sarnast lund nagu unenäos. Kolm kraadi sooja ja lörtsine sulalumi tuleb alla. Paigutasin rahumeeli leitud mutreid pagasniku põhja, ise mõtlesin, et hea rahulik, sest varuaku on toas olemas, olin just ostnud. See mis autos oli keegi ilmselt püüdnud pihta panna, jäin veel mõtlema, et kunas ja kuidas ta jõudis ja ju siis ei kõlvanud lõpuks kuna aku tundmatu firma toode. Tegelesin sellega kohe, kell oli veerandi pärast seitse või kaheksa, teadsin, et poole tunni pärast pean juba sõitma Tallinna.
Reaalsus on see, et akuprobleemiga lähen esindusse reedel, lisaks sama kohta külastan vb kus unenäos olin. Sarnane tunne võib küll tulla seal, kuna kõik on enda soppides kinni, need läinud ajad, kohad isegi muutuvad, kuid endale jääb mingi vana olemise tunne sisse mida siis kasutad ja paralleelselt selle uue tundega jahutad. Kindlasti pean selle kohaga midagi enda jaoks muutma, sest unenägudes on üsna tavaline viibida kusagil seal. Polnud segavat Facebooki, nutiajastut. Oli loodus, meie ise, veidralt käituv aku ja kadunud akunäppaja.
Veel tähelepanekuid kuidas on unenäos kindlustatud pinevad hetked.
Aeg. Oli hommikune, seega oli terve päev aega palju paremas tundes elada ja toimetada.
Unenäos oli määratletud aeg, et mul on aega ca pool tundi tegeleda, et piisavalt.
Samuti oli ootel võimalik abistaja käivitatud auto näol.
Aku kadumine. See ei viinud endast välja, kuna VARUAKU ootas toas.
Auto lükkamine. See oli loodud kergeks, et saaksin koheselt hoo sisse ja taibata selle mõtetust.
Suhtlus. Kogu unenäo vältel ei suhelnud, ei teretanud kedagi, et vältida konflikte kolmandate osapoolte sissetulemisega.
Lisaks sain kohe peale ärkamist ja kohvi valmistamist kirjutada selle loo siin, ka pole paremat hommikuleevendajat kui taoline asi? :)
Mina tänab.
kSSD.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar