Ja ma jääks ikkagi inimeste juurde, nende juurde kes on osaks saanud ajaloost. Kui jään nende juurde olen osake ajaloost, sammu kaugusele jään neist ja tänapäevast. Kahe loodava vahele, selle vahega, et minevik on loodav kirjutajate meeltes, tulevik on lapse silmades välgatav helk.
Ajalugu on ka see kui sa ei hoia käes mõnd äppi omavat seadet.
Vaid teed oma kätega.
Ajalugu on kõik see kus kõik mehed, raudsed koos istuvad, mineviku varjud seljataga.
Kui Piia otsustas nõnda, sai temast osake ajaloost.
Me saame muuta maailma oma eluajal, kõik muu on tulevik või ajalugu.
Minu isa, minu vanaisa, minu vana-vana-vana.. Kaugete aegade kaja.
Metsamühin, vaikuse püüd olla sest üle, on kui sõjahüüd kui vaenlasi pole.
Tulnud, olnud, minekule säädnud, olnud, tulnud, läinud ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar