Tuleb tunnistada, et käibivate hetkede mõjul on tekkinud eelarvamused kahe suhteliselt erineva autogrupi suhtes- väikesed tänapäevaautod (Opel Adam, Audi A1 jne) ja vanad igapäevaliikurid (nimetagem siis aastad 90-2000, eelnevaid võiks pidada hobiautodeks. )
Käibiv hetketõde saab innustust toimunud õnnetusest, kus noored ei tulnud väikeautoga toime mis ometi tänapäevane ja turvaline- õnnetus leidis nõrgima lüli ja tappis kaks noort inimest brutaalsel moel. Alkoholi pruukinud noored ei saanud ilmselt ise midagi aru, (mida kinnitab ka filmitud video) kuid vaatajale jääb üsnagi sünge pilt toimunust.
Praegu linnatänavail neid väikseid autosid vaadates tekib kujutelm lihtsast taparelvast. Isiku enese pihta toimuvast suitsiidist. Iste ja koorik plasti ja plekki ümber, mis ometi võimaldab võtta suuri kiirusi. Olla vajadusel kiirteel.
Teine laad halba valgust on suunatud autodele mis toodetud kunagi ammu, nende modifikatsioon kataloogi järgi on midagi eelajaloolist, tänapäeval sellist ei leia ka mitte C kategooria automüügiplatsilt. Autod mis on ometi liikluses ja vajadusel ka kiiremat starti ja kiirust lubavad ja samuti osa meie liikluspildist. Ohutusest ja võimalikust heast sõidutundest ei pruugi neil täit ettekujutust enam olla.
Autod mis on mineviku varjud, nad on olemas, tihti mäletame neid heas valguses, kuid tänapäeva standardid on ees minema jooksnud..
Nädalavahetuse L-Eesti tripil nägin viimaseid kordades ja kordades.. Ja suuresti õnnetustevabalt nemad seal liiguvad.. Esimesi seevastu märkab siin ja maja ümber, nagu ka tõelisi vanu ja unelmate autosid.
Võiks lausuda Uku sõnadega -
"lase mul olla mina"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar