Kõrbekuumus

Kõrberebane
Kõrbetuul
Krõbekartul

Mu õde on lavale end seadmas, etendus toimub väljas ja tõotab tulla vihmane.
Mu noorem õde juhatab keskealisele vanapaaarile tuba kätte. Ehkki hiljem on oodata vahetuse lõppu.
Mu ema koob sokki.
Ja mina.. valmistun puhkuseks.
Me teeme omi asju 300..500..1000.. km raadiuses.
mis tänapäeval polegi üllatav.
------------------------
Poepizza ahjus. Enne seda uni, peale tööd voodi ja äratus nüüd.
Tundub uskumatu..
a) et suvel saab haige olla.
b) et seesuguses energiast väljapool elavas kehas on võimalik tööpäev lõpuni + edasi toimida.
c) on siingi märjad katused- vihmane.

Kasjust kõigest aga vahest on minupoolne senror üsna jõuetu asjades millest juttu teen.
Kirjutan ja ei suuda kujutleda, et keegi võiks neid asju näha teisiti või suudaks mind suunata mõtlemast teistmoodi.
Asjad mis minuga juhtuvad on midagi teistlaadset. See mis on kirjas on väike osa minu igapäevasusest- tegevustest mis näivad veidi silmatorkavamad. Seda mulle endale. See mis võiks huvitada teisi, kuid minujaoks kirjutamisväärtust - või soovi seda kellegagi jagada ei oma. Sellest ei ole juttugi.
Ja millest on kahju.
Võiksin kirjeldada värve.
Mis on lihtsad. Ilusad, igiomased, teadmatutele hingedele väärt kraam.
Siiski jätkan nii nagu on. Hetkeemotsioonid ja mõtterännakud.

See punane T4 on reaalselt olemas, näen teda tihti u. 500 m. eemal korrusmajast kus elan.
Uue punase värvkatte saanuna näeb kohmakas 90ndate algus silmatorkavalt eriline ja sile.

Vahest olen silmanud siin ringi liikuvat Volkswageni esimest versiooni? Korrastatud, välimuselt Hitleriaegu meenutav. Hall. Liikluses sammu pidav..