Ühes süsteemis elades võid õppida märkama selle süsteemi hüvesid ja nõrku külgi.
Teadmiseks vaid, et see pole ainus süsteem milles elada.
Võid end ümbritsevas süsteemis ühtteist mingilmääral mugandada, tuua välja endast tulenevat süsteemi või lihtsalt* loobuda sest.
Minna teise.. kolmandasse. Astmed elutrepil.
Süsteemist väljaastumine on ainus mis muudab sinu elu.


Puhkus.
Millest ma loobun:
Nimekiri üksluisetest asjadest millest rohkem või vähem kahju.).. ning mille olemasolul ei märkagi nende praktilist väärtust.

Külmkapp. Külmad joogid saab edaspidi Selverist.
Vannituba ja wc. Ojah.
Rahulikust õhtust ilma mõtlemiseta, et peab kuhugi minema, kasvõi sööma või külma jooki ostma.
Võimalusest leida kapist vahetusriideid, edaspidi arvatavasti kotis ja autos.
Pesumasin või sellega koos elav naine võib osutuda elupäästjaks..



V- Asulasse ei soostu minema, kui selline traalivaali toimumas seal.
Kohalikele mõeldud kultuuriannus, ning suuremad rahvahulgad seda hammustamas.
Päästaks kaasamõtlev seltskond, kellele oleks ses miskit uut. Ise käin mingites teistes samalaadsetes teemades. Kusagil mujal. See on siiki kohalikele või võõrastele. Ma pole kumbagi.
Samas korra sinna ikka sattuda plaan, miks mitte kohe.
Teiseks mõtteks on ida- eesti oma rannikualadega.
Kui soovin eelnenud jutusisse sulanduda pean seda koheselt tegema- esimene paik kuhu minna- ja pankrannik jääb olemata. Eestis ristirästi sõita on karuteene mulle. Vahel peaks nt ööbimiskohale mõtlema. Puhaste linade vahel.

Ei saa nii olla, et puhkamine nõuaks nii palju.. Ja seda ikkagi.


Pidusse?
"Ma tuleks ka heameelega, kuid pole autot kes ära viiks, ja ega keegi ei viitsi mind viia kkah -.-"

* Lihtsalt loobuda.
L i h t s a l t tulebki loobuda.
Sama lihtsalt nagu loobud oma ärkvelajast silmi sulgedes.
Kuid me kõik tahame leida end ärgates...liiga pehmest voodist?


Loetud:
"C´EST LA VIE -Elu on selline."
E.R.