Cool D mängis saatejuhti kineskoobiga teleris.
Jutt jooksis, pealtnäha seltskondlik telemäng.
Lõiguna kasutati 2Reisile Sinuga" Saatest lõiku, kus keegi noorherr luges seinanajal pika luuletuse.
Sellest teemast lähtuvalt käis saates mineviku ja tänapäeva võrdlus..

Talvine hämarus ja muudmoodi lörtsine.
Kusagil eemal, koju oli tunni tee, et ennem käin vb sealt läbi kuhu lühem tee ja saan asjad ära viia.
Asju oli siis päikseprillide ja jalatsite näol. Pluss mingid riided, tekid. Hullem hunnik asju mis oli tarvis veel autosse viia, treppidest alla, St. Mitu käimist ja lörtsine, siis ei viitsinud niiväga tammuda. Siiski kohe oli tarvis minna, Nagu räämakas hotell või sarnane, et kelll kukub.
Õhtul või päeval, igaljuhul kell näitas poolt ühtteist.
Kängitsev hirm või loidus ei lasknud asja käsile võtta.
Otsustamatus, et kas siis koju või ennem läbi sealt kuhu asjad panna.

Roomasin linnalahingus. Pealtnäha rahulik vanaaegne linnaosa.
Sõjategevus siiski lähedal, Kõrvalolevad sõdurid selgitavad, et vasakulpool asuva majaseina vastu hoides saad edasi roomata. Sõdurid olid valves, ilmselt mitmendat päeva. Üsna vees või suuremas lombis. Igaljuhul valvurite läheduses ujusid vees paberpakikesed millele oli kirjutatud "ajatud habe" või sarnast.
Tänaval mis jäi rohkem paremale, kuid mis polnud see kus olin liikusid erinevad kiirkorras loodud sõjamasinad, Vanaaegsed. Üks neist oli sõjarelvastuse saanud ja suureninalisena end võitlusesse viiv Viljandi lasterongi vedur.
Vasakult tema tuli ja paremale tema läks, veel teinegi puust ja punaseks monstrum veeres sama teed. See meenutas nagu vanasti olid need pikad poolautomaatsed põhuvedamise kärud.
Roomasin vaadates betoonribidest vasakule hoonesse. Tegu siis nagu avatud vahedega mingite siledate servadega postide vahel. Nagu kõrged aknad või ukseaugud, läbipugemiseks liiga kitsad.
Nende taga oli valge ja üldsegi oli üsna kaunis suvine päev.
Lõpuks olin majas kus lauataga keegi tark vanaeit. Mul olid temaga mingid jutud. Sellest ajalugu vaikib.
Seinas laius aken. Naine istus lauataga, vasemal. Istusin siinpool seinas põrandal. Aknal oli ruloo või muu veidi läbipaistev kate. Selle taha tekkis hallikas kiivris pea. Olin paljastatud ja ainus mis mõte jõudis teha oli lauaplaat aknaette kujutada. Liigutamiseks olin sellest liiga eemal ja naine ei märganud või ei soovinud märgata akna taga end kindlalt tundvat kogu.
Lauaplaat poolviltu aknaees varjendiks. Nii see kujutlus ka kerkis.
Vaid teada, et sõjas ei päästa sind seesugune asi.
Ärkasin.