Ma pole kuulnud, et leiduks suurema massiga veoauto juhti kes ei võtaks riski, et keerata tonne kaaluv masin kraavi või otsetabamusega eessõitvasse autosse. Juhul, kui ilmnevad ootamatused, seda siis tehnilise rikke või liikluses toimuva äkksituatsiooni tõttu. Rekka on oma olemuselt nagu lennuk, liikuma saada pole probleemi, kuid õhus püsida ja  hädamaanduda nõuab ootamatustest sõltuvalt kiiret reaktsiooni. Ehk ka kainet meelt, rekkajuht on selle teadmisega teel igal ajal. Kogemused päästavad. Et siis meie kes siutsume, täidame teedel kohti, oleme tegelikult madalama kategooria juhid, nagu lapsed suurte inimeste mänguväljal. Pole põhjust pettuda, kui suurem veomasin on risti või kuudipeal teel- oleme näinud lennukatastroofi ärahoitud või selle suurem paugu üleelanud lennumasinaid. Midagi sarnast neis on.
Ühekordseks kasutamiseks suuresosas.

 Laps ei korista tuba. Ütleb, et raskused rõhuvad, liig palju kanda. Veel kokku korjata laialikantud riided, auto- millel kõik neli ratast kadunud. Stressi tekitav olukord. Oleme me siis sarnased oma täiskasvanu maailmas. Laps õpib meist, mänguväli on suurem, kuid meil on olnud aega õppida oma vigadest. Ei tohiks siis laialilagunev ilmapilt või baaris kaotatud tuulejopp meid morjendada. Suur mees ei soostuks pisart valama, kui opelil on katki löödud tagumine kolmnurkaken, või auto alt on kadunud valuveljed. Elus tuleb ette. Lapsed õpivad meist, nende aken välismaailma + internet ja TV.
Meie õpime lastelt, et oma võimalik mängutuba piiritleda, teha selgeks kust jookseb maailm mida juhime. Koristada, asetada paika kõik ripakil asjad, muusosas minema visata mida ei tarvi.
Laste ja meie maailmad ei saa päriselt üheks - ajaks mil võiksime olla ühes vanuses oleme lahkunud kiirel sammul..
(Soostuks siis mõistma 24&7 seda õrna teistmoodi maailma)

Kitsalt elame, kui mängutoa asjad segavad igapäevast täiskasvanulikku hingamist.
(Sahtel korda ja muudmoodi asjadesse)

Tatid pilluvad opelit kividega.
Mees ei nuta. Ka kättemaksuplaani ei lase käiku.
Röögib end vannitoas tühjaks. Sööb helbeid.
Opel ei ole jäse. Seda kas on või seda ei ole. Maailm ei muutu.
Tattide, mehe ja Opeli vahel võimutsevad ebavõrdsed hoovused.
Keegi ei ole kellegagi seotud, erinevad mõistmised, maailmapildid, roosteastmed.
Mõned kivid on juhuslikkuse barjääri lõhkuvad, et seekord siis mehe opel.
Möödub kolm nädalat.
Natuke suuremad tatid tõmbavad tikku, opelit ei ole enam.
Mees hingab rahunenult. Maailm on nüüd parem paik.