Autosõit kortermajani. Rutiin.
Jälle see kummitav olukord, kus olen korteris ja auto pargituna aknaall, jätab muljet, et temaga pole mingit asja olnudgi! Eelnevalt mässanud väikestviisi lumega, lasknud tööparklas veidi mootoril soojeneda, teinud üht-teizt muudasja samas. Nüüd auto aknaall ja kiire laiffi kusagil möödunud ajas. Kuidas sest hetkest mööda minna? Üleminek va järsk.
---
Õluhelge.
Vaatasin, et olin oma kuuspakilt kile maha rebinud, see üllatas mind. Õlut polnud ju võtnud. Kujutleda, et keegi oleks ühe purgi ära võtnud, oleksin siiralt üllatunud ja mõttes, et kes see väänik küll olla võinuks.
Õlle avamise rutiin on õnneks läinud. Nüüd olen harva joonud ja eelistatult pudelist või vastavast jooginõust.
---
Augustipimedus.
Mingist suvest olid hetked kus päikeseloojangud ja sellele järgnev oli piin minujaoks, palju üksindust üksildlases maakohas ja nii järjepanu õhtud,. see pimedus rusus.
Magamishetk.
See voodi väsitab mind. Ja ilma selleta ei saa. Tegelikult väsitab selles ärkamine.
Minu hommikumina ja õhtumina on täiesti erinevad. Ja see erinevus sünnib just voodis magades.
Hommikul imestan, et miks õhtul mingit kolme plaati kuulasin, õhtuuinakut ei teinud või seda või toda või kolmandat?
Õhtul mõtlen, et päev on purgis ja teen mis tahan, kuulan näiteks seda või toda või teen kolmandat.
---
Hommikul on uni ja aega vähe.
Loen minuteid tegelikult peale voodit. Tööleminekumõtteid hoomates. Lumealla mattunud auto ei sunni end kiirendama. Sõiduga teen aja tasa.
vahest on klaasid jääs, lume lükkab peeglitelt ja esiklaasilt. Erilist vahet ei ole mis ilm. Sellest oleme mööda saanud. Sügisel oli hämminugut kuipalju, et aknaklaasid jääs või miinuskraad maanteel.
Millal see aeg oli, kus peale tööd sai kerges hämaruses tuppa astuda?
Kellakeeramisaegu?
Aga on inimesi kes teevad tunde kauem tööd. Minul 8-16
Tervitan nähtust nimega Pealekellanelja on veel valge ja aina valgemaks läheb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar