Jaaniõhtu Saaremaal.

Esimene õhtu. Õhus on tunda sõnajalalõhna.
Tüdrukud näivad kaunid. Meestel on hea tuju.

Teine õhtu. Lõkkesuitsu lõhn on sõõrmeis. Tüdrukud on ilusad. Mehed võtavad viina.

Kolmas õhtu. Grill ja vastav lõhn on kopsudepoolt omastatud. Tüdrukud on ilusad,
aga mehed on väsinud.

Neljas õhtu. Õhus on laibalebra ja sütel viimased poolküpsed metsaloomad.
Tüdrukud on väsinud. Sama särgiga mehed on silmaall. Muutub tüütuks.

Viies õhtu. Naised on saarelt lahkunud, mehed kerjavad bussijaamas laevaraha.

Lambiseosed.

Tänased.
Honda Accord.
Laupäevane heliinstallatsioon mis tookord jäi määramata tulevikku?
Kummitab see auto.
Autoplatis teeveeres peatudes jäi vastassuunast tulnud auto samale teepoolele seisma, täistuledega mulle näkku.
Tõmbasin talle täistuled peale. Nii minutiks.
Reageeris ja järele jäid nõrgad ääretuled.
Mis auto oli?
Samaaegne Accord.

----

Autokeskuse kasutatud autode rivis leidus vähemalt minujaoks huvitavat.
Üsna sügavakriimuline tagauks sel hõbedasel võimsal mercedesel.
Netis pilte vaadates on muidugi päiksehelk täpselt tagauksel.
Ei see midagi, kasutatud autod.

Kellel on aastavanune mobiil veel uue näoga?
Nii pole ka 96 aasta nissani samblakasv probleem.
Vähesõitnud BMW kapott on irvakil, aga need uued musta värvi BMW-d kaotavad oma välimuse kiirelt. Olgu siis pealegi aastavanune.
Viimatisel töös olnud mustal viiendal oli samapalju kriime, kui mudeliuuendusi võrreldes eelmise põlvkonnaga. Miljon..

Jalgratas

Suurematest kividest üle sõites vajus kumm vastu rummu. Seetõttu oli aeglane sõit õuealas veidi keerukam kiirest ja siledast maanteest. Ometi ei mäleta, et oleks üht teisele eelistanud. Põnevamad paigad olid kaugemal, kruusa- või metsateede lõppsuunal.
Vanas eas sõidavad mutikesed silma pilgutamata. Masina ja inimese kooselu.
Mäletan esimesi suuremaid kive või ringe, mida tohtis laenatud rattal läbida.


Esimesed tiivalöögid tulid iseenesest. Läbi udu. Nagu käimisel ei mõtle kumba jalga rohkem kasutad, koordineerus jõud mõlemasse tiiba. Esimesed tormid tekitasid parajat peavalu. Hiljem lendasid neist läbi.

Vanas eas väldid tormis lendamist. Ja esimestest kordadest pole siis midagi meeles.


Huuled puutusid kokku. Tunne oli justkui käest kinni hoides. Peahoiak, keha läbivad värinad ja keel tuli hiljem.
Hilisem "käest kinni" oli enamat, kui esimene "huuled koos."


Vanas eas puutuvad käed kokku.


Esimene multifilm tõi elamused, kellegi joonistatud maailm elas fantaasiates edasi.
Arusaam, et kuskil maailmas tehakse multikaid vaid raha teenimiseks- loomata fantaasiamaailmaks nii olulist alget, lubas multikatele kulunud aja kulutada muule.

Vanas eas näeme välja nagu multikad. Loomata fantaasiaid väikestes peades.

Tüüp kes avastas end jumalana- autosid remontides, veetis ülejäänud elu romude keskel. Õnnelikus piiritluses.
Ettevaatlik, ettevaatus. ette... ... ... .. . . . .

pere		katastroof
sõprus		hea
armastus		hea
seks		tavaline
tervis		hea
töö		jama
raha		tavaline
looming		tavaline
õnn		ebatavaline

Puhkuse esimene päev.

aga kass-istus-kolm-paeva-puu-otsas Selle kõigega.

See lahtilükkamine on kole. Korterist mailma. Kaks erinevat poolust. Ja siis oota või sõua lihtsalt hästi kaugele, kiirelt kõik maha jättes.
Miks ei võiks puhkus jätta võimaluse üürikorterile kus magada. :š
Lohutus.

Hiljemalt pool tundi peale korterist lahkumist näis see mõtetu paigana...

Kõrbekuumus

Kõrberebane
Kõrbetuul
Krõbekartul

Mu õde on lavale end seadmas, etendus toimub väljas ja tõotab tulla vihmane.
Mu noorem õde juhatab keskealisele vanapaaarile tuba kätte. Ehkki hiljem on oodata vahetuse lõppu.
Mu ema koob sokki.
Ja mina.. valmistun puhkuseks.
Me teeme omi asju 300..500..1000.. km raadiuses.
mis tänapäeval polegi üllatav.
------------------------
Poepizza ahjus. Enne seda uni, peale tööd voodi ja äratus nüüd.
Tundub uskumatu..
a) et suvel saab haige olla.
b) et seesuguses energiast väljapool elavas kehas on võimalik tööpäev lõpuni + edasi toimida.
c) on siingi märjad katused- vihmane.

Kasjust kõigest aga vahest on minupoolne senror üsna jõuetu asjades millest juttu teen.
Kirjutan ja ei suuda kujutleda, et keegi võiks neid asju näha teisiti või suudaks mind suunata mõtlemast teistmoodi.
Asjad mis minuga juhtuvad on midagi teistlaadset. See mis on kirjas on väike osa minu igapäevasusest- tegevustest mis näivad veidi silmatorkavamad. Seda mulle endale. See mis võiks huvitada teisi, kuid minujaoks kirjutamisväärtust - või soovi seda kellegagi jagada ei oma. Sellest ei ole juttugi.
Ja millest on kahju.
Võiksin kirjeldada värve.
Mis on lihtsad. Ilusad, igiomased, teadmatutele hingedele väärt kraam.
Siiski jätkan nii nagu on. Hetkeemotsioonid ja mõtterännakud.

See punane T4 on reaalselt olemas, näen teda tihti u. 500 m. eemal korrusmajast kus elan.
Uue punase värvkatte saanuna näeb kohmakas 90ndate algus silmatorkavalt eriline ja sile.

Vahest olen silmanud siin ringi liikuvat Volkswageni esimest versiooni? Korrastatud, välimuselt Hitleriaegu meenutav. Hall. Liikluses sammu pidav..

Ühes süsteemis elades võid õppida märkama selle süsteemi hüvesid ja nõrku külgi.
Teadmiseks vaid, et see pole ainus süsteem milles elada.
Võid end ümbritsevas süsteemis ühtteist mingilmääral mugandada, tuua välja endast tulenevat süsteemi või lihtsalt* loobuda sest.
Minna teise.. kolmandasse. Astmed elutrepil.
Süsteemist väljaastumine on ainus mis muudab sinu elu.


Puhkus.
Millest ma loobun:
Nimekiri üksluisetest asjadest millest rohkem või vähem kahju.).. ning mille olemasolul ei märkagi nende praktilist väärtust.

Külmkapp. Külmad joogid saab edaspidi Selverist.
Vannituba ja wc. Ojah.
Rahulikust õhtust ilma mõtlemiseta, et peab kuhugi minema, kasvõi sööma või külma jooki ostma.
Võimalusest leida kapist vahetusriideid, edaspidi arvatavasti kotis ja autos.
Pesumasin või sellega koos elav naine võib osutuda elupäästjaks..



V- Asulasse ei soostu minema, kui selline traalivaali toimumas seal.
Kohalikele mõeldud kultuuriannus, ning suuremad rahvahulgad seda hammustamas.
Päästaks kaasamõtlev seltskond, kellele oleks ses miskit uut. Ise käin mingites teistes samalaadsetes teemades. Kusagil mujal. See on siiki kohalikele või võõrastele. Ma pole kumbagi.
Samas korra sinna ikka sattuda plaan, miks mitte kohe.
Teiseks mõtteks on ida- eesti oma rannikualadega.
Kui soovin eelnenud jutusisse sulanduda pean seda koheselt tegema- esimene paik kuhu minna- ja pankrannik jääb olemata. Eestis ristirästi sõita on karuteene mulle. Vahel peaks nt ööbimiskohale mõtlema. Puhaste linade vahel.

Ei saa nii olla, et puhkamine nõuaks nii palju.. Ja seda ikkagi.


Pidusse?
"Ma tuleks ka heameelega, kuid pole autot kes ära viiks, ja ega keegi ei viitsi mind viia kkah -.-"

* Lihtsalt loobuda.
L i h t s a l t tulebki loobuda.
Sama lihtsalt nagu loobud oma ärkvelajast silmi sulgedes.
Kuid me kõik tahame leida end ärgates...liiga pehmest voodist?


Loetud:
"C´EST LA VIE -Elu on selline."
E.R.

Rollid mida mängime- tulevad meile teistsugusena, kui neile kes on sunnitud neid eemalt nägema.
Mängida enesele või neile kes vaatavad?
Minul mingi vahepealne, et mõistetamatust omajagu.

Päike on loojumistsüklis. Kellegil maakera veidi kõverama joone taga on veel õigust valgusele.
Täna ja ehk veel kuu jooksul on see õigus sinul ja minul.
Niikauaks kui kaugele ei kõnni. Päike saab meid kätte, see on nii loodud.
Erinevalt jõuluvanast jõuab see ikka kohale.
Kuu on erinev, märkamatu. Neil kordadel, kui taipad tema olemasolust on Suure kollase ilme erinev.
Kuu olemasolust ei saa alati aimugi. Korraks märkad ja kõik.
Päike sunnib oma olemasolu peale. Pilved leevendavad tema egoistmust.
Pilved?
Needsamad vihmased.
Tol õhtul pilvi polnud.
Päike näitas oma loomulikke loojangumärke (temajaoks) ja mina sõitsin metsa.
Linnas oli rahvavood ja autod endale kõik võimalikud vabad paigad allutanud.
Toimus pidu, kaks. Enamalt.

Hall, kuivetu tühjus.
Isegi rohukõrred ja tolmune teeäär koos majadega kus elasid perekonnad- minule võõrad.
Siit on läinud.. Siin on toimunud.. Siin on tulevikus..
Palju tühja infot millega pole HETKES midagi teha.