neljapäev, 10. juuli 2014

2014


Ilmunud on tuliuus S 500 Kupee. 
Silmaga näha, päikseline proovisõit sinna järele.. 
Ikooni staatuses, tulnud just maailma näitusesaalidest..
Vahelduseks sedaanile.
Ja võiks leppidagi..
Kui poleks olnud teda. AMG C63 Täiesti jäik, robustne. 
Vastand S500 Kupee tajuvuspiiridel kombatavale mugavusele.
Võimsad ja kallid mõlemad, selle vahega, et viimane tahab näod segi peksta ja alles siis mõelda.
Temaga võrreldes on AMG A45 Täiesti tavaline Tänavaauto.
Ja ma räägin reaalsetest asjadest.
Minu jutus esinev AMG C63 on valget värvi.

AMG on alates 2005 aastast Mercedes Benzi tütarettevõte, ehitab eriti kiireid autosid.
Varasemalt on AMG kaasautorlus MB kiirete autode ehitusel väljaspool ematehast.
Tänane mudelivalik päädib A45-st SLS 63-ni.

esmaspäev, 7. juuli 2014

 Moskva hingas märtsikuu kuivas pakases, soojenedes ja jälle külmetades. punasena laskuva päikse varajases rütmis.
Tüdruk tõusis rongi viimasest magamisvagunist, otsis kupeed, number 6, ja hingas sügavalt sisse. Kupees oli neli nari, neist ülemised olid tõstetud vastu seina, naride ees oli väike laud, laual valge lina ja plastmassist lillevaas, kuhu oli torgatud helepunane pabernelk, naride kohal paiknev riiul oli keskmise suurusega. Tüdruk tõstis põrandale vana matkakoti, Zaharilt saadud, kõva ja kabeda nari alla oli ehitatud metallist hoiuhoht, ta heitis väiksese reisikoti narile. Kui jaama kell lõi esimest korda, läks tüdruk seisma kasutatava akna juurde. Ta hingas sügavalt rongi lõhna, raua, kivitolmu, kümnete linnade ja tuhandete inimeste jäetud lõhna. Reisijad koos oma kaasasoleva kraamiga liiguvad perroonil. 
Tüdruk sulges kätele tõesti külma akna ja vaatas perroonile. Tema rong viis kõik ümberasustatud koloniseeritud küladesse, Siberi avarustesse ja suletud linna Mongolia pealinna Ulan Batori.
 Kui jaama kell lõi teist korda, nägi tüdruk lihaselist, kapsakõrvadega meest, kel oli tööliste poolt kasutatav musta värvi tepitud jope ja peas valge kärbinahast läkiläki., mehe kõrval  tumedajuukseline kaunis naine ja ema kõrval kõõluv teismelise ikka jõudnud poeg.  Naine ja poeg jätsid mehega hüvasti ja läksin käsikäes jaamahoone suunas. Mees vaatas maha, keeras selja vastu pakaselist tuult, nipsas Bellamoori, tõstis selle huultele ja süütas, tõmbas hetkega alla, tõmbas ahnesti, kustutas koni kingapõhjaga ja jäi veidi värisedes paigale seisma. Kui jaama kell lõi kolmandat korda, hüppas mees rongi. Tüdruk vaatas oma samme lugevale mehele järele ja lootis, et ta ei tule temaga samasse neljasesse kupeesse. Lootus oli rumal.
 Hetkeks kahtlustes tüdruk siirdus tagasi, istuma omale narile, vastu pakasest hingvale mehele.
Mõlemad olid vait. mees vaatas tüdrukut. tüdruk ebakindlana paberist nelki. Kui rong hakkas liikuma, kostus kajuti ja koridori plastik kõlaritest Šostakovitši Kaheksas keelpillikvartett.
 Ja nii jäi seljataha talvine Moskva, terassinine linn. mida õhtupäike napilt soojendab. Seljataha jäi Moskva, linnatuled ja valjuhäälne liiklus, kirikute aiad, teismeline poiss ja kaunis tumedajuukseline naine kell näo teine pool on tugevalt paistes. Seljataha jääb pigimusta, tusase taeva vastandid, üksikud põlevad neoonreklaamid, rubiintäht Kremli tornis, hea Lenini ja Halva Stalini vahatud ruumid ja Mitka, seljataha jäävad Punane turg ja Lenini mausoleum, Gum  - kaubamaja, raudpitsist keerdtrepid, rahvusvaheline Intourist hotell oma valuutabaariga, hotelli koristajad, kes piidlemas uusi sissetungijaid nende alasse, lääne meigitooteid, parfümeeriasse ja rasseerimisaparaatidesse armunud, sünged korrusekoristajad. Seljataha jääb Moskva, Irina, Puškini monument, ringteed ja muud teed, Stalini valatud tänavad, läänetuuline mitmeribaline Novy Arbat, Jaroslavi maantee ja puidust nikerdustega kaunistatud datšarivid, väsinud, kohandatud, paljas maa.
Akna taga vuhiseb mööda sada meetrit pikk tühi kaubarong. See on veel Moskva: mudakoopa keskel suitseb üheksateistkordne korrusmaja, mille jäistest akendest võpatab matti, nõrka valgust. ehitusmaal, poolvalminud korrusmaja, suud ammuli aknaavad seintes. Üsna varsti on nemadki siluetiks kaugusest. See ei ole enam Moskva. Lume alla mattunud maja, metsikus looduses valitsev pakaseline männimets, triivib, peites endas auke, jää ja lume alt valget auru saates, üksildlane väike talu valge ava keskel, õuel hooldamata õunapuu, paksu lumeall segamets, plankaiad, räsitud puidust kuur. Edasi jääb tundmatu Venemaa, Rong tõstab kiirust, uppunud taevas, näivad tähed erakordselt selged. Kõik on liikumises: Lumi, vesi, ilm, puud, pilved, tuul, linnad, külad, inimesed ja ajahetked. Rong põksub läbi lumise maa.
Tüdruk kuulab mehe rasket ja rahulikku hingamist.
Mehe käed on suured ja tugevad. Akna taga levis Venemaa õine pimedus, selle taga vilkumas mõni üksik talu.

Esimesed leheküljed soomekeelsest raamatust, tundejärgi lugemisega samal hetkel ümber kirjutatud, üksikud sõnamängud millest aru ei saanud seda ei saanud ka kirjutada, sellest kõigest konarlik tekstikasutus. Tekstimassiivid on jäetud puhastamata, võetud lausekaupa, loo tähendusse pikemalt süvenemata. Ma ei süvene sest on paljugi muud teha hetkel. Sest nii lihtsalt on:) Võite nuputada mis raamatuga tegu.

2 QUICK START - LEGEND OLÜMPIAST