reede, 18. veebruar 2011

59, 79, 80, 82++

Pole midagi armsake. Homme sööb sind hobune.
Nii nagu iga asjaga, loobu juba teadmisest, et elu on lilleaed.
Õmber väikse maja. Maja kui kindlus, juba lapsest peale on kodumaja loodud varjupakkuvaks.
Isegi kui´ta seda pole leiab laps sest ikkagi tuge. Ta teab, et see on. Nii nagu teab laps mis on õnn. Või rõõm ilusast päevast.
Küsige lapselt mis on õnn, kui ise ei tea.
Laps ei tea mis on sõna "õnn" tähendus aga ta teab mis on olulised lihtsad asjad.
Pikk päev piilumas kuuriuksevahelt sisse, Ja mida me täna teeme? Nüüd õhtul kui päike käib madalalt ja varjud seda pikemalt, võiks aiast klaasitäie tikreid korjata ja neid kuuris süüa,
Veidi jahe ja kaste märjutab kergeid suvejalatseid. Sellest pole midagi. Ai, nõges. Milline ebaedu! Milline õnnetunne. Hilisemas elus oskad end hoida taolisest lihtsast mõjutajast. Millal sa viimati nõgesekäest said? Millal sa viimati üldse õnnelik olid? Naturaalsel selgel moel.
Õhtul kui on pime sõidan kindlasti veel selle käänuraja läbi, mis jõuab surnuaia veerde välja, kui õigel ajal- selle lohujuurest paremale keerata.
Jalgrattal mis on käikudega ja mõeldud küll maanteedele. Metsarajal saab hakkama. Väga hea käigusüsteem. Parim, see teeb raskesti läbitavad lõigud imelihtsaks. Vana ühekäigulisega tuleb lihtsalt hooga läbi minna. lihtne ja arukas süsteem on ka rummusisene pidur. Annad vänta ja vajadusel keerad pedaale vastupidises suunas ja ratas peatub.
Neid jalgrattais lahti harutades sai määrivaid õppetunde kuidas miski töötab ja kuidas seda enamalt mittetöötavaks saada ja lõpuks enamvähem töökorda. Ehk kuuendal katsel aga see polnud ka nii oluline. Käikudega võidusõiduratas oli peen insenerilahendus, tagumise ratta keskossa sai viilitud vajalikke kaht metallklõpatsit vahel mõned korrad kuus. Vedrutraat ei andnud vajalikku painet ja seda sai asendada kustukummiga. Viimane ei toonud pikalt edu. Vedru sai teha jõuluehte riputussangast, kus leidus parajalt peen traat.
Nukrad olid need päevad, kui ratas ei saanud sõidukorda ja mingid pikemad sõidud jäid ära.
Ümber kodumaja..
Alati tagasi.
Need rattad on endiselt kohal.
Unustatult. Saanud perioodi oma pikast rattaelust tähelepanu, nagu üks poiss võib liikuvale tehnikale anda. Peamine oli olla liikuvuses ja tähelepanus- olla oluline.

Esimesed maasikad valmivad tihti hekiääres, need kolm esimest millest üks kollane ja närb.
Need tõelised metsmaasikad.
Hilisematel aastatel pole ka seal. Käib keegi suvel vaatamas- on kolm kribu maasikat üldse meiega?

Maalida saab suuremahulisemate vahenditega, maastikujoonistuseks pole lisaatribuutikat tarvis.
Kevadine looduspilt valmib just parajas jopeses ilmas. Sipelgapesa on veel üsna elutu.
Telefonipostid jäävad pildilt ära. Või mis telefonipostid.. Elektrit vedavate traatide toetuspostid mille rida jookseb üle maastiku. Eemale jääb veel jõgi mille olemasolu andis lisasegmente. Taas mitte joonistusele. Selle asemele tuleb väike järv.

Kui sõidan naftatünnimäelt plekitükiga ei jää hais riietesse?
No jääb aga meil on pesumasin.
Ei, meil on ema käed kes me pesu küürib.

Silla alla on kohalikud või vähemkohalikud väikse klaasipurustusu tekitanud. Püha kooskäimispaik. Tänaseks unustatud paik.
Sellest idapoole teele sai plastikpudeleid laduda ja slaalomit sõita. Või lihtsalt järjest kõigist üle sõita. Selleks sobis vana ühekäiguline paremini. Kodus ootas paks "muumipapa memuaarid". Suur köögiaken oli lahti ja hapukoorest ja rohelisest sibulast algas iga lugupeetav suvine toit.
Ema tuleb õhtuks. Kuuese bussiga. 50 krooni päevas kulub perele ära. Aga ma ei kuku enam jalgrattalt. Esimesed korrad oskamatusest, hilisemad suuremast riskist. Kesktee on leidnud mu.
Varane elu on olnud pikk ja võrratu ja millise raha eest? Peaaegu poolmuidu.

neljapäev, 17. veebruar 2011

Kirjutan materjale mis mõeldud u. aasta hiljemalt lugemiseks, nii nagu avaldan aastataguseid lugusid nüüd.
Tänaseks niipalju, et tegin just akuringi. Kõvakssõidetud lumel veidi närvikõdigi.
Nt. anna teed märk vastu tulemas ja auto kelgutab selle poole.
Nagu töölt tulles on mägi mida tavaliselt ei kasuta, täna siis. See pööranguga ja vastutulijad on tõenäolised ja ka külg ette saada. Vaikse kiirusega siis sai tulla, piduripedaal vastu põrandat.
-24.5 oli maksimum sel õhtusõidul temperatuuripügalaid.
Kella kahgest neljani oli auto soojas hallis ja päris mahedalt viskas temp. näitu miinustesse, kiiremini, kui auto kiirust kogus. +2 siis -2 siis -6 Esimese kahe sekundiga. Keris ja keris. sinna -20ne alla lõpuks. Ilmselt tuleb alla 30ne öösel miinuseid.

teisipäev, 15. veebruar 2011

Leidsin Volvo mida võiks osta.
Valge S70.
Oli vaja toidutaresse millegagi, ja tammisaarde võeti kaasa mind täna (a)
Siis valikut suurt polnud, üks opel ja volvo-.- (päris uuega ei lähe, ikka kasutatuga, et mitte läbisõitu duubeldada)
Vaatasin, et opelil klaasid liiga jääs-..-
Jalutasin volvoni ja ikka said opeli võtmed kaasa!
Vahetasin võtmed ja keerasin ukse lahti.
(ilma puldita i like.)
Hämmastuseks automaat aga kannatas olla-
Küljeklaasid liikusid isegi alla, vaatamata külmale.
Näeb peegleid ja saab peateele keerates vaate külgedele.
Esiklaasist vaid tilluke pillu...
lisavarustet oli kassettraadio millest ragises rootsikeelne teema ja tolmu.. koos lisavarustusega. tõsiselt harva midagi nii omast ja kena leidub.. isegi vectra jätab külmaks oma kalkuleeritud GM euroopa sileda pinnaga.
Arvatavasti on hinnaks 4000-5000 eurot. või enamalt- tammisaares üldse kallid need autod.
Toidutareette jätsin käima ja letist võtsin seda mida järgi. Rootsi laud- hea valik. -.-.
Sõiduga lendas karp kõrvalistme põrandale.
(istmetele never toiduasju panna!)
Tulema sain ja söime siis seda.
Meigata sain Land roverit ja eelnevalt uuema otsa C mercedest. See siis saksa numbritega ja venelasel müügiks. Sisäpuhtistus, päälinpesu.
See mercedes rikub soovi lubada enesele 2005 lõpuotsa eelviimast c klassi. Lliiga über on see uuem.
Mingeid asju liigutasin vahepeal, hall oli tihedalt täis sigrimigriautosid.
Üks harmaa auris oli ka meikki. märkamatu, et ei mäletagi,
Sellistel külmadel päevadel on super käivitada asja mis läheb käima.
Hiljem sain paketika, et viiksin A- and Boosteri tema koju.. A Mitsu käivitus lõpuks..
Sel paketiautol tagurduskaamera lisatud mis võtab kosmosest oma info mida näidata..
Siis teel olles leidis ühe teise kaamerakujutise ühest teisest autost mis vastu sõitis järelhaagisega.
Nähtav pilt oli u. selline:



Kirjeldan mingeid päevateemasid ja autosid sest see osa minu päevast, osakene kallist elust ja aeg mida peaks enamalt väärtustama.
Ja tegelikult on see kirjeldus hetkedest ja asjust mis ei lähe õhtul kirjutades eriliselt korda..
Autokirjelduses on ehedamad, kui see hetk ise mõnd ust avades või käivitades..

pühapäev, 13. veebruar 2011

Äratus.
Lihtsus ja selgloolisus ses.
Käsitlus nagu viimased ajad ikka - parempoolne nupp alla ja järgmist kisakoori ootama.
Siiski täna mitte.
Päike on hommikul aknas. Hommikupoolikust kuni lõunani üsna häirivalt- seda tean möödunud suvest.
Raadioteater on toonud valja uue kuuldemängu.
(kui uue jääb siinkohal arusaamatuks)
Eelnevalt reklaami teades tahtsin seda kuulda.
Äratus veidi enne üheksat pühapäeva hommikul.
Hommikune ärataja - Viiendal päeval.

Pole viga- homme ja edaspidi taas 6.15 ja parempoolse nupu edasivajutusega..
Töö kohalikus autopesulas (autod trimmi nii müügiks, kui kliendile) võib jätkuda.

Mõitsin, et vabaduse hind on töötus, rahatus ja ära pöördumine kõigest elulisest.

Aja lõuendil korduvad talv, kevad, suvi, sügis.



Tahan kirjutada mõned mõtted, mis tulid automootorisoojendusringil. päikselisel päeval.
-16 KUNI -20 TEMPERATUURI leides.

Korterist on vaja eemalduda ja kui selleks pole eestiskäik, tuleb luua ettekujutus, et on oluline kuhugipoole ringi sõitma minna. "hulkuma" Vahest Linna, vahest maanteele, vahest harva ka kiirteedmööda Espoo või lähedastesse paikadesse. Soomes on igas linnas omad samad marketid, et suurt vahet pole. (Loevad ju ikkagi inimesed mitte linnad)
Kütus läheb eestiskäimistele ja töösõitudeks. Vaba aega võib korteris ka magada.
Inimesed kes sõidavad Avensistega (03-07) on istunud või istumas ümber viimasesse Avensisesse.
Üsna vana mudel ja nõuab vahetust. Muutunud ajad.
(Sama ka endise Corolla universaalkerega omanikel tuleb valikuks mõelda Avensis universaal, Corollast pole nimelt universaalkerega uut tulemist.)
Pildil juuni 2010

Teedel on puhtad sõidujäljed mida päike kuivatab. Päike on kevadesse pööranud.
Peale külma tulev sula annab nüüd juba tõsise vastulöögi talvele.
Augustis on üsna pimedad õhtud, ei taha seda. Juba ette mõeldes jube.

Mingi hea tegevuse leidma, just tegevuse mitte töö. Mitte rahapärast. Arved peab muidugi tasuma.
Mis annaks enda vabale ajale teise hingamise.
Viimasest suvest pole just palju mälestusi. Seltskondlikku hetke ei tulnud palju. Ja suure osa ajast soomes tööl.

Õnneks kostub ülalt kitarr ja naisvokaal, keegi harjutab ja see on kena.

Loputan suud rummiga ja Chi liigub päiksesse. Saaremaal on lumesajune, kesk-eestis ja Tallinnas selge, Stocki ei tea, Lõuna-Soomes selge ja päikseline. Siin on rahulik.
"Ave-Maria" Kostub ülalt.
Lugu mida kuulata pühendusega 13-14. Veebruarile aastal 2011 saab kuulata siit:
"Aja käed" (Autohitt 2009 plaadi sissejuhatav lugu)

https ://youtu.be/7uPvCJkerQk