laupäev, 11. mai 2013

Hahah, aga ma hakkan su peale kirjutama :D
Et liiga erootiliseks ei läheks alustan kaelast.
Kirjutan sinna Jumal.

Võttis ennast lakku täis mille järel läks perenaiselt küsima riputussüsteemide kohta, et kuidas võiks pilte seintele riputada.
..Ennist saunast koju tulles nägi põõsastikus siili, meenus ka lapsepõlv ja kogused piimaandameid suvehaku pimedusest saabuvaile siiliperedele. Seepeale õlu maitses hea.
Võttis ennast lakku täis mille järel läks perenaiselt küsima. Riputussüsteemide kohta. Seinad olla liiga puhtad ja siledad. Siili nägemine tõi vastandid esile - no puhtad ja siledad.

Et oma rasedust varjata riputas ta ratesse pildi eelmisest suvest- selle pardiga pildi. Poiss polnud seda varem näinud.
Kirjeldusse sai "mina piiluga 2013"
Poiss ja tüdruk olid eemaldunud neli kuud tagasi. Aga rasedus oli jälle tagasi, seekord oli põhjustajaks keegi kolmas. Ekspoisile sama tundmatu, kui pildilt tuttav piilu.
Tal ei olnud soovi sellest lähemalt rääkida, et vaatab kuidagi teisiti. Segamata kolmandaid, rasedus on enda koorem. Uskus ta. Peale selle arvas, et kuus kuud tagasi alanud rasedus võiks tema eksi kuidagi ehmatada.
Loeb see mida inimene usub ja usutakse tihti surmani asju mille tegelik väärtus on 000. Samas uskuma peab, küll veidi nihutades asju millesse uskumine võtab energia.

Ta polnud kunagi varem surnud kalahammastega poseerinud. Tundus asjalik mõte - midagi mida pole varem teinud. Samas näis ka ohtlik. Võttis siis kala turjale, paljastades hambumused. Välgust tabatud pilt pidi minema hindamissüsteemiga saidile.
Kirjeldusega :
"Anonüümne naer"

"Te peate ennast rohkem esile tooma" kõlas kommentaar. Teiskordsel katsel kirjeldas poiss sama pilti nii : " Merede soov ei ole tappa kalu, kuid meri on koht kus sureb neid kõige rohkem- sest see on nende elukeskkond.  NB, olen vasakul. Pilt läks üles keskkonda milles hinnatakse 1-5 ja seitse ja kümme. Tüdruk nägi pilti, luges allolevat teksti ja mõtles: keskkond millekski on loodud sarnaselt, et selles saaks tõusta elada ja langeda. Justkui langevarjuhüpe, et langus võib olla parim osa, kui vari õigeaegselt avada. Avamata varjuga saabuks paraku selge surm. Mõnikord me ei taju, et keskkond milles elame on loodud õnneks. Õnneks on loodud keskkond milles elame. Nagu kalad kuival, taipamata, et meid ei ole püütud, me pole ise püüdnud olla õnnelikud.
Tüdruk puhkes nutma. Ta polnud kunagi näinud surnud kala kes irvitab oma püüdjale näkku.


Üheksa elu kassile.

"Järjekindlus viib sihile", mõtles kass peale teist katset elu kala kallale asuda.
Elu on kala mis hakkab mädanema peast.
 
"Kõik mida ma teen on patt" laulis Pet Shop Boys.
Justkui nii.
Sõnum on hea.
Sellepeale video
on tõsine crap.
 
 
Lisa.
 

neljapäev, 9. mai 2013

Mr lover.

 Päris kala oli otsa saanud, nii grillisime kalapulki. Keegi aga unustas kalajääkidest komplekteeritud toote sootuks - (me k õ i k) ja sedasi saime niigi häbistatud kalale lisahäbi. Kümnest pulgast kolm pudenes tuhaks, ülejäänud viskasime järve, et merest oled sa tulnud ja merre sina tagasi lähed. Muidugi lootuses, et järve ja merd ühendab mingitlaadi.. Ühendus. Kõrgem vetevõim.

Looduses esineb kummalist.

Inimkond teeb merekalajääkidest pulki, kaubandust.  10 pulka ca 1 euro.

Metslased põletavad kõik maha.


Reederäppmusic 50 pla. Taust. Sarnane list, päris üksühele vaste sinna linki ei saanud. (vist) youtube´i miks. Kammitsetud eestikeelsest rappmuusikast. On nagu on põhimõttel. SÕNASEPAD, BIIDIMEISTRID, VIDEOLÕIKAJAD, FUCKING ****.

Õhkkond täitus lobaga. Sigariaeg röövis viimase, andes tõuke nn "tänapäeva" ja "ilusa vana aja" põimumisele.

 Ta oli käinud parkuurimas ja sealses olustikus suitsupaki kaotanud. Seega peitis oma hoidva käe taskusse. Samas oli kaotanud poole oma igavailmelisest välimusest. Juuksed turritasid igasse ilmakaarde, olek läbiklopitud ja süda pekslemas. Sisenes O9lend lobabaari. Sealne õhkkond hindas temasuguseid. 1-5 ja seitse ja kümme. Kannustatuna janust seisin O9lend letivarju, ta riided olid higised, samas seisvad ehitusmehed ei haistnud segadust. Neile polnud higi võõras, pigem äratuntav, aimatav, hoonete püstitamise vahepeal tekkiv loomulik nähtus. Higi turjadel, kel kätes 0.33l. Koffipurgid.
Kohvipritsmetega ekraanilt mis vajus poolenisti laest alla mängis reklaam, viidates alkoholi kahjulikkusele. O9lend maksis tee ja kahe sigari eest, ning sammus lähedalasuvasse lauda, asetades tee horisontaalpinnale.
Seejärel võttis O9lend sigarid ja suundus tagauksele, sealne tee viis suitsetajate terrassile.
Madala lobabaari taga seisi valge "sigar" Nähtus millest teadsid ehitusmehed aastat kümme tagasi.
Aastatel 1982- 1990 toodetud audi tippklass. Lugedes aastaid tagasi saame aru, et 1990 on toimunud 23 aastat tagasi. Selles siin polnud ka kerepleki siledust kordavaid linke, et siis enne 1988 aastat toodetud mudel. 1982 SÜGIS KUNI 1987 SÜGIS. Viis sügist tagustest aegadest.
Nagu madala lobapaari tagune varjune aeg.
Auto nägi vaatamata vanusele ja 14 tollistele rehvidele välja kui DeLorean kultusfilmist.
Uus vana, ajastuprii. Seega vaba hinnangutest ja kohustustest olla trendikas. Aegadest kus armatuurlaud polnud maitsnud disaineri äravoolavust, olles rõhutatult kandiline. Omaaegse soliidsuse võrrandlahendus.
Valge pinnavärv oli märgatavalt uuendunud, samadel 14 velgedel olid uued rehvid.
Vana auto välimus lubas kiirust ja kindlust, mida ei kohta paljudel kümne aasta sisse mahtuvatel.
O9lend läitis sigari- ühe neist mis oli ostetud baariletist ja pöördus "sigarist" mis seisi pestud akendega, maja taga ajastupriilt.
Tuul viis tuhka sigariotsalt. "Sigari" õhutakistustegur oli omal ajal sentsatsiooniline 0.33. Just kereplekiga kohakuti viidut küljeklaaside ja tuuletunnelis veedetud aja mõõtes. Arvutitega väga ei mõõdetud, tuligi selline väliskuju, tänase A6 vorme nähes pole raske aimata progressi ja arengut. Kuid 0.33 tuli ka siis, lihtsate, keeruliste lahendustena.
Lobabaari sisemusest kostus loba ja laual ootas tee. Selline teekord.
On viis minutit, umbkaudu- tegelikult võtan aega sellejärgi, kunas Anni võtab aega vastamiseks.
See aeg mil kirjutan selle sama teksti. Loon või mõtlen välja. Tegelased, olukorrad, tahaplaanile jääva mõttelõnga.
Elas kord hunt. Kauge metsa taguses laanes. Metsa kaugus on mõõdetav suhtelisena. Millegipärast pole loos tuttav hunt nõus elama lähikonnas, nii pole ka kirjutaja suuteline kujutlema end hundi naabrusesse, et jääb kaugel laanes elav hunt. Elav, tänase päeva kangelane, kelle kauged esivanemad puhkavad ammu mullaall. Sarnaselt mutile vast mitte. Ja kuidagi need hundi esivanemad mullaalla saanud pole. Elavad nad edasi meie keskel vaimudena. Kauge laane keskelt ära, vaimudena kõikjal. Viis pääseda laane lõksust, elada edasi vaimudena. Tänase päeva kangelane Hunt elab kauges laanes, samas on lausealguses viide- "elas kord". Niisiis on tegu ikkagi tänase päevakangelasde Hundi kauge esivanemaga. Ja kaugus on suhteline mõõde. Hundi keskmist vanust hinnates võib kord elanud hunti pidada hiljutiseks. Elavolendiks ehk aastast 2000? Tänasel päeval vaimuna ringihõljuv. Oma liigikaaslasi kaitsev, pisteliselt- kuna vaimolendina hõljuv kõikjal, ei kodulaantes.
Anni läks minema, nii pole fvastust niipea oodata ja nii pole sellel lool ka lõppu ega korraliku algust, tihkest keskosast rääkimata. Valin veel suvalise pildi vastavast folderist.
Taara välja ,ise välja.
"elas kord.."

2 QUICK START - LEGEND OLÜMPIAST