teisipäev, 1. detsember 2020

Külgetõmbejõud

Juhtusin nägema üht viimase aja venelaste ulmefilmi. Ja kui plussid ja miinused lahku ajada, võib siiski kinnitada, et kokkuvõttes meeldis. Keegi sõrmuseid alla ei neelanud ja mõneti oli ka üle pakutut, kuid ehe ülestunnistus, et nad võivad ja tahavad sedalaadi šedöövrit teha on kõigest üle. Inimlik ja avatud suhtlus. Nu pogodi..

kolmapäev, 9. september 2020

Kord lapsena karjana luhas

Täna ja eile võrdsustub vanaaegne raadio tänapäevase autokasutajaga. Juhul kui nutiseade pole kaasas- või pole vajadust sealt muusikat otsida, jääb autosse istudes vaid raadio. Muud võimalused kaasnevad läbi nutiseadme. Kassett ja cd või mp3 jäävad vahepealsesse ajavahemikku. Võiks öelda aastate taha. Meediumid on rääkinud. Ja me oleme rahul sellega sest nii on ja jääb.

kolmapäev, 2. september 2020

Nüüd siis

Kui kohtad oma teel karvast metsalooma, on see tee valitud kas imeliselt kergelt või tee on vale. Kergemal juhul olete lihtsal eksinud - vähemalt üks teist. Eksinud valikutes. Märkamata liikuda oma tajektoori mööda. Metsalooma ja inimese kokkupuude on lihtsam võimalus erisusi tähele panna. Neid mis räägivad kaugetest ja lähedastest asjust. Kui kõrvale jätta inimesed endid, on loomad meie erinevuste maapealse kuvandi lähim möödupuu. Laskumata sel hetkel veelgi sügavamale.. Kui kohata metsalooma karva supi sees on miski supis sees... Head isu kaotsi lasta minna oleks p.a.t.t. Põhjus Algab Tihti Tundest.

pühapäev, 19. aprill 2020

Laura-2020 Ei olegi lihtsalt uue aasta saabumise lugu.




Kui raamat me ees on kõik võimas aeg,
igal aasta uus, lehekülg näib.
Õpid ja näed, et midagi ei tea,
Tulevik see-muutmatu näib.

Sa valikuid tee, või nendest loobudes-
armastad ja pettud, võidad-kaotad tõe.
Kui tulevik meid soosida võib.
Kas keegi teab, kui küsid?

Ref:
Mis meist saab, kuhu edasi?
Aeg on antud ja võetud me käest.
Millist teed käid, kuhu rada viib?
Aastal 2020 näed!

Et inimesed on head,
et tuumapomm ei peaks, lahendama kõik-sa loodad vaid.
Et keemia reostuses, ei kaoks kõik puhtad veed.
Alles jääda meist, võiks kaunis planeet.
Ei usu, et me siis elaksime kuul,
pigem roistund? hais meid tööle viib.
Kui lapselastega sa mängid ükskord koos
ja keegi küsib siis, kuidas vastad?

Ref:
Mis meist saab, kuhu edasi?
Aeg on antud ja võetud me käest.
Millist teed käid, kuhu rada viib?
Aastal 2020 näed!

Me kõnnime koos ümber tähtede all.
Sama päike ja tuul, samad teed jalge all.
Veidi vanemad, targemad, paremad, kui
iseendaks jääme.

Ref:
Mis meist saab, kuhu edasi?
Aeg on antud ja võetud me käest.
Uued teed vaid, viivad edasi.
Aastal 2020 näed!

Me kõnnime koos ümber tähtede all.
Sama päike ja tuul, samad teed jalge all.
Veidi vanemad, targemad, paremad, kui
iseendaks jääme.

Ref:
Mis meist saab, kuhu edasi?
Aeg on antud ja võetud me käest.
Uued teed vaid viivad edasi.
Aastal 2020 näed!

pühapäev, 29. märts 2020

Puutetundlik enne ja pärast.

 Vihma sajab, on ühtlaselt pilves. Lootusetu on leida ses päevas päiksekiirt mis tõmbaks oma terava tipuga halluse kangasse terava lõike.
On üks neist päevadest kus asun toa poole, veel akende all seistes suunan pilgu kuuri poole, et kas võtaks selle käigus oleva vana jalgratta ja teeks mõned õhtused tiirud- eeldusel, et vana jalgratta kummid on ühtlaselt täis, sest pumpamiseks ei pruugi mingit asjandust kodus olla. Just nii olen mõelnud ka elus eneses, seetõttu tuleb antud mõtterännak poolvägisi otsides mälusopist esile. Tundsin ta ära- kui oli teinekord see vihmane päev kus teed märjad ja rohelus lausa ujus oma märguses, oli vajadus võtta see vana roheline naiste jalgratas mis oli küll aeglasem, kuid mille pruuniks võõbatud poritiivad kaitsesid pori eest niipalju, et sai oma seiklused ikkagi läbi teha.
Unenäos on hetk veel sedapidi, et teist ratast millega oli sõidurõõmu enamalt hetkel ei olegi või on katki, mida aegajalt ka juhtus- igal juhul nii sai sõidetud asendusena taaskord selle esimesega mis meie perre jõudnud. 1968 ja 1974 olid aastaarvud mis pressitud raamidesse.
Enne kui suunan pilgud toa poole on tegemises vasakul kaevu veeres seisev puukuuri katus. Unenäos vahvalt kõrguv, kuid eterniiti mitte piisavalt omav kuuri katusepealne kate on võetud algosadeks. Vihma sajab ühtlaselt katuse puust sarikatele, vasakpoolne osa, kui vaadelda kuuri tagant on mõne meetri ulatuses katuse all, selle all ka puuriit põiki-  kuuri tagant kuuri ette asetusega. Vaatan vihma ja liigun pilguga paremale poole kuuri tagant suunaga- seal siis olen alustanud vanade eterniidi plaatide uut seeriat, kus veel seletan kellelegi, et meil oli siin taga varuks vanu plaate, kuid ei tea ega oska kinnitada kuhu need saanud on. See keegi on seal kohal ja kuulab. Seletan veel, et aga laon selle järgmise riida sinna kaevu poole kus osaline katus juba peal ja siis omakorda kolmas rida tuleb kuhugi kolmandasse virgu, et nii kuivavad laotud riidad ühtlaselt ja küll see katus ka ajapikku peale saab, kus ta pääseb.

kolmapäev, 25. märts 2020

wifi turvaline.

 Pangad rahustavad maha-  majanduslangus jääb 5-6 protsendi juurde. Uuel aasta on võimalik järele jõuda ja kasvatada majandust sedavõrd, et eelnev langus jääb minevikku.

"Kes peaks seda juttu rääkima? Eks ikka pangad." Sügas Juhan jänkupoja karva.
Maopoiss Jimny kõht vajas sööta.








pühapäev, 9. veebruar 2020

Talve

Teele-Teele Kurekesed otsimas oma uut tähendust.

Kus Karu teeb loojale päitsed pähe ja stsenaarium kasvab iseeneslikult filmiks.

Mineviku vormis sõnades - Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud.

Sajandi algusest, kübemete haaval kokku korjatud lugu jätkub ja elab oma elu.


 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...