neljapäev, 10. jaanuar 2013

Vot siis nalja. ei olegi nali.

 Kõik hea ja ilus on jäetud keskklassi piirile, allapoole. st väikeautod on saanud viimasel aastakümnel sarnast lähenemist. (Seetõttu on jõutud ekstra-minide arendusega kaugemale) Kaubikud ja väikekaubikud seevastu saavad kõik ebamugava ja lihtsa, kolisevad uksed kaasaarvatud. Jätkuvalt, nagu ka mahtuniversaal seisab kusagil sõiduauto ja kaubiku vahepeal. Peaaegu nagu koliseks, nagu laguneks, interjöör nagu oleks. Keskmise tarbija rahuldab ära, oma ruumikasutuse ja lisaistmetega. Kõik mida ostija näha soovib.
On erandeid, kuid kasvav turg nõuab tähelepanu just sõiduautode arenduseks- see mida saab reaalselt müüa kõigile, või suuremale ostjaskonnale. Kaubik on ettevõtetele kes vajab töövahendit, kindel turg olemas. Mahtuniversaal on lastega peredele, planeeritud seis, lõpuks sõidavad kõik pereisad, emad mingi kuudiga.. KiNDEL TURG OLEMAS.
Keskmine sõiduauto on läbi aja olnud põhiline võimalus müüa KÕIGILE. Lisandunud on väikeautodeklass KÕIGILE.
See paneb tootjale vastutuse meelitava toote loomisel. Meeldides kõigile ei meeldi mitte igaühele, kuid enamus peab märkama, et see on hea.
Et osta SAMA tootja kaubik, mahtuniversaal või linnamaastur.
Mis polegi nii hea. Just oma kolisevate uste, laguneva interjööri või pealesuruva maatikusuutlikusega. (mida ei ole)

Toyota IQ-st tehti kaubik.. nee. Aston Martin sai, ja saigi!


Päriselt kolisevad uksed ja siledad pinnad on jäetud kaubikule. Las tal need siis olla.
Tundub, et blingbling disainautode ja sisult odavate mahtuniversaalide kõrvalt kaotab tootja kvaliteedilt ka sõiduautodele, üritades majandada ühes ruumis, lisades uusi mudeleid ja oodates müügikasvu?
Seetõttu on aeg ja ressurss jagatud erinevate tootegruppide vahel, iga uue mudeli arenduse ja tootmisega seotud erinevad riigid, inimgrupid, kvaliteet..
Oskus end jagada on oluline. Enamik tootjaid pole enam ammu üks tehas koduriigis. Seetõttu ei ole imestada miks sarnast logo kandev auto on teisele tarbijale sootuks muud. Ja ongi.
Nagu kakskümmend aastat vana suvaline automudel ei ole tänapäevase sama tootja mudeliga kõrvutatav, neil pole midagi ühist,  ehk logo jaa, aga see ei loe.
Mudel tuli, oli ja läks. Tootja peab sisuliselt vastutama millegi eest mida enam ei eksisteeri, turunduskavas, tootevoldikus, hommikustes unenägudes. Hea, kui asi sai veenev ja püsib koos ka tänapäev. 
Selleks on autoesindused, et säästa inseneride ja tootjate stabiilset tulevikuvisiooni.
Mineviku e. Tagajärgede päralt on Eestis asuvad erinevad autoturud.
Kümneaastane auto on osa ajaloost, ometi reaalselt kasutatav. Imeline nagu windows xp.
 Areng on selle nimi. Vähesed mahtuniversaali või linnamaasturi tootjad on kogenumad. Põlvkondi loonud. Aga saab ka ilma kogemusteta. Nõudmine ei eelda kindla keremalliga auto loomisel kogemust, kui loodud on sõiduautosid.. Kui sedapidi jälgida siis: Soolane soovitus.
 Suzuki. Miks? Väikeautod, väikemaasturid, aastakümneid. Nelivedulised, kindel kogemus. Ei midagi üleliigset, ei midagi markantset. Mahud sina, mahub pere, mahub jahiloom või naljasoon.
Mingit tootjapoolset ajalugu pole Baleno või Swiftiostul mõtet järgida....


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

 Käratus kell 5 ja läbi mitme asula lõpuks pea kohal. Veidi eile ja täna kell enne 10 hommikut. Sulnis hommikupoolik võis jätkuda, ehk siis ...