On viis minutit, umbkaudu- tegelikult võtan aega sellejärgi, kunas Anni võtab aega vastamiseks.
See aeg mil kirjutan selle sama teksti. Loon või mõtlen välja. Tegelased, olukorrad, tahaplaanile jääva mõttelõnga.
Elas kord hunt. Kauge metsa taguses laanes. Metsa kaugus on mõõdetav suhtelisena. Millegipärast pole loos tuttav hunt nõus elama lähikonnas, nii pole ka kirjutaja suuteline kujutlema end hundi naabrusesse, et jääb kaugel laanes elav hunt. Elav, tänase päeva kangelane, kelle kauged esivanemad puhkavad ammu mullaall. Sarnaselt mutile vast mitte. Ja kuidagi need hundi esivanemad mullaalla saanud pole. Elavad nad edasi meie keskel vaimudena. Kauge laane keskelt ära, vaimudena kõikjal. Viis pääseda laane lõksust, elada edasi vaimudena. Tänase päeva kangelane Hunt elab kauges laanes, samas on lausealguses viide- "elas kord". Niisiis on tegu ikkagi tänase päevakangelasde Hundi kauge esivanemaga. Ja kaugus on suhteline mõõde. Hundi keskmist vanust hinnates võib kord elanud hunti pidada hiljutiseks. Elavolendiks ehk aastast 2000? Tänasel päeval vaimuna ringihõljuv. Oma liigikaaslasi kaitsev, pisteliselt- kuna vaimolendina hõljuv kõikjal, ei kodulaantes.
Anni läks minema, nii pole fvastust niipea oodata ja nii pole sellel lool ka lõppu ega korraliku algust, tihkest keskosast rääkimata. Valin veel suvalise pildi vastavast folderist.
Taara välja ,ise välja.

"elas kord.."