Üks neist hommikutest kus leian end kõikvõimsast hommikusöögilauast. Tegu kuningliku hotelli rootsi lauaga. Asetan tassi alusele, kohv voolab tassi, sinnakanti kandiline suhkur ja lisakätte arbuusilõik. Kindlasti mitte sobivaim kooslus, kuid vastandid tõmbusid nii äkki!. Ulatatakse telekapult, vaatan kanaleid. "Vaatan kanaleid", oli kunagine maaparandaja oma töö üle uhke. Auto uksed on olnud kogu aja lukustamata, lase veel voolata, lase ustel olla valla, hoia süda, meel, keelepaelad avatuna. Teine tass läheb koos hommikusaiakesega. Lauas on veel nn hommikutoitu, pole näljane. Pole toidu peal väljas. Pole välja asetatud toidu peale muud, kui silma pannud. Käsi ei haara kahvlit, taldrikut või supitirina kaant. Ma ei saa, mõtlen inglise keeles, pole vajadust või sarnast. Samas saan kaasa kaks kotti. Tõotab tulla kaunis päev. Eile alkohol lahkus verest enne kukekoitu. Lahtun minagi. Sõnan veel lahkudes, et tulin kottideta, kuid lahkun kottidega. Sõbralik isalik noogutus sinnajuurde. Administraatori sõnad olid, et hoia valget kotti, põhi võib sel lahkuda. Mõtlesin päevitama minna. Lõunapoole, põhjast võib lahkuda.
Bye.
Juunikuu 21 päew, anno 2013
Tuunitud heliga autoraadiost hoomava"Gangsta´s Paradise" järel mängis kassetil Lutricia McNeali sama surematu hingusega rida "Day by day". See oli kunagi telekast lindistatud. Kassetid on alles, enam neid ei kuula.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar