(Tühjana hommikuäratajana kapikõrval.)
Ja välja!
Tal oli ilus naeratus, mõjus rahustavalt ,mis vedas kaasa igasuguseid rändureid.
Sel õhtul ta ei naeratanud.
(Tal oli kõrini suhetest mis lubasid tulla ja minna ja hommikuäratajana mõjus roheline klaaspudel erksamalt)
---
Hommikul trügis kass tuppa, olgu - seekord jääb. Anda võimalus end ärritamata, kass tajub su hetkemeeli.
Oli lahkus ise. Sisimas.
Ta lahkus alla, kõndis ümber poolelioleva maja ja naasis teisest ukses. Millegipärast on neid hommikuid vähe - ei neid hommikuid on, kui vaid ise veaks mõtet kaasa, et välja esmalt. Kohvi tempides ja hetkeks toast kruusi tuues märkas ülimat rahulolu ja tänulikkust halli loomolevuse silmnäost, kes nüüd nurgakapi veeres oleval (kunagi valge olnud) vaibal lebaskles.
Mõnel teisel pühapäevahommikul oleks kõik teisiti, kuid seekord ei läinud kohv esimeseks katseks end päeva algusesse tuua. Esmaseks sai uued riided, eelmise päeva jäänukid vedelesid ümber voodi põrandal siin- seal.
Tahtmine oli pessu viia, kuid teeb seda homme. Nagu ka eilne homne. Lubadused!
Peegel näitas põsel padjavagu, süüdistades teda paremal küljel magamises. No teistkordsel peeglisse vaatamisel enam ei ole, ühmas ta ja asus kartuleid pannile laduma, täna oli seesugune tunne, kohvikeetmine alaku uuesti kui kõik on valmis. Niisamuti puhastas ja täitis kapil asetsevad kaks soolatopsi, identselt halva väljalaskega, ummistunud köögitavaar.
Termomeeter näitas 25.6. oli august ja päike lubas ilusat rannailma.
Päev paistis sõbralikum, kui eelnev öö.
(Polnud ta ju naeratanud.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar